Tööinspektsioon: inimesed töötavad hoolimata haigustest hambad ristis edasi

Koristaja. Foto: Peeter Langovits

Kolmandas kvartalis registreeris tööinspektsioon 32 tööst põhjustatud haigestumist ja 4 kutsehaigestumise juhtumit.

Sealhulgas diagnoositi haigestumine näiteks õmblejatel, lüpsjatel ning erinevate masinate ja seadmete juhtidel. Haigestumiste arv on kolmandiku võrra langenud võrreldes mullu sama ajaga, kui tuvastati 55 haigestumist.

Ka käesoleval aastal võib haigestunuid tegelikult olla rohkem, kuid mõned neist püüavad töökoha kaotamise hirmus oma haigusi varjata.

«Hoolimata haigustest töötavad inimesed edasi, hambad ristis. Ent pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks töövõimetus,» ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.

Kutsehaiguse diagnoosimise puhul ei tohi töötaja jätkata töötamist tingimustel, mis viisid tervisekahjustuseni: kui tööandja ei leia talle sobivat tööd, siis peab haigestunu lahkuma. Töötaja saab nõuda tööandjalt hüvitist kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse eest ning kui pooled ei jõua omavahel sõbralikult kokkuleppele, siis lahendab vaidluse kohus.

Tööst põhjustatud haigestumise diagnoosimisega ei kaasne tööandjale finantskohustusi. Näiteks kui inimesel on küünarliigese piirkonnas põletik, siis see võib olla põhjustatud korduvatest liigutustest.

Töötervishoiuarst selgitab välja töö täpse iseloomu, näiteks liigutuste arvu ajaühikus ja käele mõjuva raskuse, hindab seost töökeskkonnaga ning saab diagnoosida tööst põhjustatud haigestumise.

Kui ettevõttes on sama tööd tegevatel inimestel sarnaseid tööga seotud tervisehäireid, on ilmselge, et peab tegema muudatusi töökeskkonnas või -korralduses.

«See on märk, mida ei peaks pelgama,» kinnitab töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo. «Kui ma tervisekontrolli käigus diagnoosin inimesel tööst põhjustatud haigestumise, siis peaks see andma tööandjale märku, et töökorraldus või -tingimused ei sobi inimesele. Sel juhul peaks kas muutma inimese tööülesandeid või parandama töötingimusi.»