Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kiirabi väljakutsete arv sõltub palgapäevast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Kiirabiarst Mare Liiger.
Kiirabiarst Mare Liiger. Foto: Toomas Huik / Postimees

Kalendrikuu esimesel poolel on kiirabitöötajatel üldjuhul vähem hingetõmberuumi kui tagumisel dekaadil ning kuust kuusse ja aastast aastasse kordub rahapäevapõhine väljakutsemuster.

Kogenud kiirabiarsti Mare Liigeri sõnul algab alkoholijoobega seotud väljakutsete periood algab 3.–4. kuupäevast, kui otsa teevad lahti need invaliidid, kes on invaliidideks saanud alkoholi tõttu, kirjutab Õhtuleht.

«Mõni järjekindlam härrasmees, kes on nädal aega jutti joonud, suudab viie pohmellipäeva jooksul kutsuda endale kiirabi 6–7 korda, sest tervis on käest ära: süda puperdab, paha on olla, vererõhk on kõrge ja veresuhkur mängib,» rääkis Liiger.

Kui kaua-kaua kosunud joove on muundunud nooreks pohmelliks, astuvad lavale alkoholi jääkproduktide tekitatud krambid ning siis tuleb lähedase kõne peale kohale brigaad, et teha  patsiendile üks süst, millest tegelikult suurt midagi ei sõltu.

Üldjuhul aga rahunevad lahingud alkoholirindel 15. kuupäevast, kuid siis hakkavad kiirabiarstile silma sotsiaalsest ängist johtuvad hädad.

Ängis inimene korjab kõik endale sisse ja sellega kaasnevad aga vererõhu- ja südamehädad, südame rütmihäired ja infarktid, unetusest, unehäiretest, lootusetusest, elutüdimusest võimenduvad valud.

Üks selge seaduspära väljakutsete iseloomus seltsib veel madalrõhkkonnaga, kui ägenevad hüppeliselt südamehaigused,  kalendrikuu lõpupäevadele aga otsivad kiirabilt abi nö  püsikliendid, kellel lihtsalt ei ole raha, et võtta põletiku- või palavikuvastast rohtu või tunnistab kutsuja, et selleks nädalaks enam rohuraha ei jagunud.

Tagasi üles