Lapse arenevat narkoprobleemi peab õppima eos märkama

Lapsevanemad peaksid teadma, et lõbusate naerunägude taha on peidetud tegelikult kanepipurustajad. Foto: Peeter Langovits

Narkomaania levib alaealiste hulgas kulutulena – kui see jääb aga vanematel ja õpetajatel ajapuudusel või teadmatuse tõttu õigel ajal avastamata, võivad tagajärjed olla pöördumatud.

Kanepi tarvitamine alaealiste seas aina suureneb – algust tehakse juba 14-aastaselt, massiliselt tarvitavad juba 15- ja 16-aastased. Lisaks kuuluvad noorte eelistustesse sellised meelemürgid nagu ecstasy ja amfetamiin.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul on kanep lastele sigarettidest kättesaadavam. «Kanep on, oli ja jääb enim levinud narkootiliseks aineks, nii mujal maailmas kui ka Eestis,» ütleb Kõplas. «Selle kasvatamine ei nõua eriteadmisi keemiast, mistõttu pole see ülemäära keeruline.» Talle ei meenu, et Eestis oleks kunagi kanepidefitsiiti täheldatud.

«Tänavamüügis on reegel, et keegi teab kedagi, kes teab kedagi... Kuskil on diiler, aga tänavamüüjad kardavad meeletult. Nad hoiavad teatud klientuuri – on umbes kümme püsiklienti ja keegi omakorda teab püsiklienti,» kirjeldab Kõplas süsteemi, lisades, et spetsiaalselt koolide ümbruses klientuuri otsivad diilerid on siiski müüt. Kanepigrammi eest tuleb tänaval tasuda umbes 20 eurot.

Hommikust õhtuni töölainel seilav lapsevanem ei tea sageli, millega järeltulija tegeleb. «Lapse käitumise muutumist võidakse seostada puberteediga ja tänapäeva lapsevanemad väga ei kontrolli, kus nende lapsed oma vaba aja veedavad,» ütleb Kõplas.

«Nukraks teeb tõsiasi, et tõsiseid kanepisõltlasi jõuab meie juurde järjest sagedamini, ja alles pärast aasta või paar kestnud narkootikumi regulaarset tarvitamist, kui kanepikahjustused on juba spetsialistide pilgule ilmsed,» tunnistab Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg, kelle sõnul tuleb lapse uimastikasutamine nii mõnigi kord vanematele üllatusena, kuna sellekohaseid märke ei osata lihtsalt tähele panna.

Märgid, mis viitavad narkootikumide tarvitamisele

Politseinik Kõplas leiab, et suur osa kasvatusrollist on langenud kooli õlule, sest suurema osa ajast veedavad lapsed siiski koolis. «Õpetajad panevad paremini tähele, kui noore käitumine muutub,» tunnistab ta. Vestlustest õpetajatega on tulnud välja, et nad pole saanud aga piisavat koolitust narkojoobe äratundmiseks. «Kindlasti tuleks noortega tegelevate inimeste teadlikkust selles asjas suurendada ning vastavaid koolitusi teha,» usub Kõplas.

Samuti peaks koolitöötajad ja lapsevanemad suhtlema tihemini omavahel ja andma märku, kui lapse käitumine muutub. «Meie suhtleme mingil määral ka koolidega, aga see suhtlus pole väga tihe,» tunnistab Kõplas. Osa koole on aktiivsemad ja annavad probleemidest politseile märku. «Aga neid ei ole väga palju – saan täiesti aru, ükski kool ei taha oma mainet rikkuda,» lisab mees. Probleemsemad koolid on politseile siiski teada ja narkoprobleemidest ei ole puutumata ka eliitkoolid.

Kanepi tarvitamisest annab aimu näiteks see, kui muidu lahtise peaga õpilasel kaob teadmata põhjustel järsku õppimisisu ning väheneb märkimisväärselt tema keskendumisvõime – ununevad kokkulepped, kaovad huvialad.

«Kanepiga käib kaasas nii-öelda kultuur – mingil hetkel hakatakse kandma kanepisümboolikaga asju või ilmub välja kanepilehega võtmehoidja, Jamaica ja rastafari sümbolitega esemed,» õpetab Kõplas.

Samuti võib narkoprobleemidest aimu saada lapse pesu pestes. Politseiniku sõnul ei tavatse lapsed näiteks kanepikotikesi maha visata, vaid jätavad need pigem taskutesse. Kui vastu valgust vaadata, on tühjas minigripp-kotis rohekaspruuni taimse puru jääke. Ohust võivad märku anda ka lapse käes olevad piibutaolised esemed, suitsupaberid, põlemisjälgedega plekkpurgid ja pudelid.

«Kanepil on hästi spetsiifiline lõhn, mis jääb suitsetamisel nii riiete kui ka sõrmede külge. See on tubakast mõnevõrra erinev,» seletab Kõplas.

Nii narko- kui ka alkoholijoobe korral on lapse silmapupillid tavalisest tunduvalt suuremad. Kanepijoobes inimene on algul väga elav ja lõbus. Ta naeratab ja itsitab. «Mõne aja möödudes hakkab ta aga endasse tõmbuma ja ignoreerib välisärritajaid,» kirjeldab Kõplas.

Ecstasy ja amfetamiini tarvitamisel väheneb söögiisu ja unevajadus ning on pidev vedelikupuudus. Esinevad aja-, ruumi- ja orientatsioonitaju häired, samuti nii õpiraskused kui ka keskendumisvõime puudus. Inimene on erksas ja kõrgendatud meeleolus, tihti rahutu, püsimatu ning jutukam.

Lapsevanem ise oma järeltulija probleemidest noorsoopolitseile teatada ei tihka. «Ehkki me ei tõtta karistama, vaid pigem nõustame,» kinnitab Kõplas. Tema sõnul ei jäeta siis ka noore karistusregistrisse märki, soovist jätta noore tulevik rikkumata. «Kui noor ise vahele jääb, püsib märge karistusregistris eluaeg.»