Nädala pärast võiksid äsja streikinud meditsiinitöötajad ja haiglad allkirjastada kauaoodatud kollektiivlepingu, mis tagab 1. märtsist palgatõusu, kuid mitmed väiksemate haiglate juhid ei ole kindlad, kas nad suudavad sellist kohustust võtta.
Väikesed haiglad nõuavad raha juurde
23. november 2012, 00:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm nädalat tagasi streigi peatanud eelleppe järgi peab poole arstide, õdede ja hooldajate palgatõusust katma haigekassa lisarahaga ja teise poole peavad haiglad leidma oma kokkuhoiust.
«Meil seda raha maksta pole,» ütles Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov. «Kui üldhaiglate leping tõuseb tuleval aastal kolm protsenti, siis palgatõusuks sellest ei jagu.»
Jostovi sõnul on kaks võimalust. «Kas me ei sõlmi kollektiivlepingut või tuleb haigekassa meile vastu,» lausus ta.
Järvamaa haigla juhatuse esimehe Andres Müürsepa sõnul on kokkuleppe täitmine võimalik, kui üldhaiglate eelarve suureneb kuus protsenti nagu kogu haigekassa eelarves kulutõusuks kavandatud. «Kui seda ei saa, siis ei tule ka kollektiivlepingut. Me ei saa võtta laenu, et palka maksta,» ütles ta.
Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask oli positiivsem, kuigi ka tema on arvutanud, et puudujääk võib tulla kuni 300 000 eurot. Seda juhul, kui haigla ei saa haigekassalt senisest kuus protsenti suuremat lepingut. Vask tõdes, et tavaliselt on üldhaiglate eelarved kasvanud vähem kui suurtel haiglatel.
Lõuna-Eesti haigla kaugem tulevik on lootusrikkam kui Põlva ja Järvamaa haiglal, mis haiglavõrgu uue arengukava kohaselt võivad piseneda tervisekeskusteks ehk erakorralise ja eriarstiabi osa tõmmatakse kokku. «Järgmine aasta tuleb üle elada,» lausus Vask, kes nuputab, kuidas ka mittemeditsiinilisel personalil tuleval aastal palka saaks tõsta.