Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Juhukontrollis avastati 2,4 protsendil inimestest kõrgenenud veresuhkur

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Veresuhkru mõõtmine on diabeetikute jaoks igapäevane tegevus.
Veresuhkru mõõtmine on diabeetikute jaoks igapäevane tegevus. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

14. novembril mõõdeti Selverites üle Eesti inimeste veresuhkrut, mille käigus avastati 2,4 protsendil mittediabeetikutest kõrgenenud veresuhkur.

Sanofi diabeedivaldkonna juhi Ivi Sonni sõnul oli ülemaailmse diabeedipäeva raames toimunud veresuhkru mõõtmise vastu huvi üllatavalt suur, mille tõttu olid Selverites väga pikad järjekorrad. «Kokku käis oma veresuhkru taset mõõtmas 3962 inimest, vanuses 1-90,» võttis Sonn diabeedipäeva arvuliselt kokku.

Kõikidest mõõta lasknud inimestest oli 192 diagnoosiga diabeetikut ning mõõtmise käigus ilmnes, et viiendik neist vajavad siiski nõustamist või ravi korrigeerimist, sest nende söögijärgne veresuhkru tase oli normist kõrgem.

Ohtlikule tendentsile viitavad Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni andmed, mille kohaselt ei ole maailmas ligi 50 protsenti diabeetikutest oma haigusest teadlikud. «Seetõttu on diabeedi õigeaegsel avastamisel ja ravi alustamisel ülitähtis regulaarne veresuhkru taseme mõõtmine,» sõnas Sonn.

Püsivalt kõrgenenud veresuhkur kahjustab veresooni, närvisüsteemi, neerusid ja silmi ning võib põhjustada pöördumatuid terviserikkeid. Seetõttu on oluline, et kõrgenenud veresuhkruga inimesed õigel ajal arsti juurde jõuaksid. Vahel on abi elustiili ja toitumise korrigeerimisest. Kui sellest ei piisa, on tänapäeval olemas efektiivsed ravimid, mis hoiavad veresuhkru taseme normi piires.

Tagasi üles