Üha enam Eesti lapsi haigestub suhkruhaigusesse

Veresuhkru proov võetakse näpuotsast. Foto: Corbis/Scanpix

Haigestuvad järjest väiksemad lapsed, geneetilist eelsoodumust pole enam vajagi.

Esimese tüübi dia­beeti haigestunute arv on ilmselt üks väheseid tervisenäitajaid, milles Eesti Soomest maha jääb, kuid teadlased leiavad juba praegu ohumärke, mis viitavad, et aastate pärast võib diabeetikute arv Euroopas ühtlustuda. Saladuslikult kasvab see eelkõige nende arvelt, kellel geneetilist eelsoodumust ei ole.

Esimese tüübi diabeet ehk laste suhkruhaigus on tänaseni üks suur saladus. Teatakse küll, kuidas see organismis areneb, aga mis protsessi vallandab, on mõistatus, mille lahendaja vääriks Nobeli preemiat. Ka Eesti teadlased on aastaid selle mõistatusega tegelenud, kuna haigusjuhtude arv suureneb hirmuäratava kiirusega.

«Oleme registreerinud kõik haigusjuhud alates 1983. aastast. Haigestunute arv püsis pikka aega kümne juhu juures 100 000 lapse kohta aastas. Sajandivahetusel hakkas haigestumine plahvatuslikult suurenema. Praegu haigestub aastas üle 30 lapse 100 000 lapse kohta,» räägib laste endokrinoloog Ülle Einberg. Paarkümmend aastat tagasi oli harukordne, kui haigestus alla viieaastane laps, praegu ei üllata see enam kedagi.

Kõige kummastavam on see, et meie naaberriik Soome on suhkruhaigusesse haigestunud laste arvult maailma tipus. Soomes on igal aastal umbes 60 uut haigusjuhtu 100 000 lapse kohta.

Heaoluühiskonna haigus

«Kui õnnestuks vastata küsimusele, mis teeb riigid üksteisest nii erinevaks, siis tõenäoliselt oskaks vastata ka küsimusele, miks mõnel inimesel tekib esimese tüübi diabeet ja mõnel mitte,» tunnistab endokrinoloog Aleksandr Peet, kes on uuringu DiabImmune Eesti meeskonna liige.

Praeguseks on teada geenivariandid, mis suurendavad dia­beeti haigestumise riski, kuid geneetilisest eelsoodumusest on vähe, et haigeks jääda. «Selleks on vaja veel midagi, mingeid keskkonnafaktoreid, mida me praegu ei tea,» täpsustab Peet.

Seletamatul kombel suureneb haigestumus üle Euroopa hoopis nende laste arvelt, kellel geneetilist eelsoodumust ei ole. «Kui võtame Soome tänava, siis iga neljas inimene on geneetilise riskiga, ometi haigestuvad nendest vähesed. Kui me võtame kõik diabeedihaiged, siis nende hulgast on geneetiline eelsoodumus kuni 70 protsendil, mis tähendab, et kolmandikul haigetel riski kandvaid geene ei ole,» kinnitab Peet.

Ideid ja hüpoteese, miks esimese tüübi diabeet vallandub, on palju. «Üsna vana on hügieenihüpotees. See on oletus, et imikul on immuunsüsteemi küpsemiseks vaja regulaarset kokkupuudet infektsioonidega.

Kui kokkupuudet ei ole, ei teki immuunsüsteemis õiget tasakaalu,» selgitab Peet DiabImmune hüpoteesi, mis väidab, et teatud infektsioonide läbipõdemine vähendab allergiate ja autoimmuunhaiguste teket. Viimaste hulka kuulub ka diabeet.

Kui immuunsüsteemis õiget tasakaalu ei teki, hakkab see hüpoteesi kohaselt igasugustele võõrastele ainetele üle reageerima, tekitades allergiaid või hävitades insuliini tootvaid beetarakke.

Samas on ka vastupidiseid näiteid. «Näiteks imikute raskekujuline bronhiit suurendab astmariski, aga kollatõve läbipõdemine hoopis vähendab,» räägib Peet faktidest, mis hügieenihüpoteesi kahtluse alla seavad.

Ülle Einbergi sõnul on uurimused näidanud ka seda, et kõhuviirusi põdenud lastel tuvastatakse diabeeti sagedamini. Kõhuviirused võivad juba areneva diabeedi vallandada.

Tänaseks on DiabImmune uuringust selgunud, et Eestis on diabeedi geneetilise eelsoodumusega lapsi vähem kui Soomes. Tartu ja Põlva sünnitusmajas tehti geneetiline uuring umbes 2000 lapsele, kellest suhkruhaigusesse haigestumise eelsoodumus leiti 400 lapsel. Samas oli Soome Espoo 2000 beebist eelsoodumus 700 lapsel.

Eesti jõuab Soomele järele

Riskigrupi beebid on arstide pilgu all olnud pea kolm aastat. Võetud on viiruseproove ninast ja nahalt. Lisaks vereproove ja emalt rinnapiimaproov. Osalejad on pidanud päevikut haigustest, toidust, elutingimustest. Teada on kõik alates koduloomadest, lõpetades söögiharjumustega.

Ka on tänaseks selge, et dia­beedi tekkeprotsess algab Eesti lastel hiljem. Mõne aastaga on aga võrdsustunud Eesti ja Soome beebide hulk, kellel on veres tekkinud insuliini tootvate rakkude hävitamisprotsessis osalevad antikehad. «Mitme aasta pärast haigestumus üle Euroopa ilmselt ühtlustub,» järeldab Peet. «Küsimus on, miks.»

Samale küsimusele otsib vastust ka teine uuring, milles osalevad Eesti lapsed. See uurimus keskendub aga hoopis toidule ja püüab selgitada, kas imiku toit võib mõjutada esimese tüübi diabeedi avaldumist lapseeas. Lisaks 98 Eesti beebile osalevad uuringus veel mitme Euroopa riigi lapsed ning USA, Kanada ja Austraalia beebid. Kokku uuritakse 2160 last, kellel on kõrge diabeeti haigestumise risk.

Lehmapiim kui vallandaja

«Missugune toidukomponent võib mängida kõige suuremat rolli autoimmuunse haiguse puhul? Valgud,» räägib Einberg. «Mida sööb väike laps esimesed kuus kuud? Ikka piima – selle tõttu on püstitatud hüpotees, et diabeeti haigestumise risk on seotud lehmapiimavalkudega.»

Seega tuleks küsida, kas lühike rinnaga toitmise aeg ja varajane üleminek piimasegudele võib suurendada haiguse tekkimise riski.

Beebid said pärast imetamise lõpetamist kuni kaheksa kuud piimasegu. Nad on arstide järelevalve all ja annavad regulaarselt vereproove. Lapsi jälgitakse kümne aasta vältel. Uuring lõpeb 2016. aastal. Praeguseks on diabeeti juba haigestunud viis Eesti beebit.

Teade lapse diabeedist on vanematele suur šokk, aga pere tuleb Einbergi sõnul šokist välja, kui näeb, et suhkruhaigust põdevad lapsed ei erinegi palju teistest – nad käivad koolis, reisivad välismaal ja on sageli väga edukad. Üks eripära neil siiski on.

«Sageli on diabeediga laps eeskuju, klassi liider, sest tal on teatud omapära, mis sunnib juba väga noorena end kontrollima – see on distsiplineeriv. Selles mõttes tuleb tal veidi varem täiskasvanuks saada,» räägib Einberg.

Gluteenitalumatus

•    Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Aleksandr Peet kinnitas, et gluteenitalumatus ja diabeet esinevad koos tihedamini kui gluteenitalumatus eraldi muidu tervetel inimestel. Selle haiguse tõttu kontrollivad arstid kõiki diabeediga lapsi iga kahe aasta tagant, et teada saada, kas mõnel on tekkinud gluteenitalumatus.

•    «Gluteenitalumatuse tekkeriski annavad samad geenid, mis diabeediriski. Ilmselt sellest ka nende sagedam koosesinemine,» ütles Peet. Haigus tähendab eluaegset dieeti: menüüst jäävad välja nisu, rukis, oder ja kaer.

I tüübi diabeet

•    I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille iseloomulik tunnus on insuliinsõltuvus. Tegemist on autoimmuunse haigusega, mis tähendab, et immuunsüsteem ründab organismi enda terveid kudesid.

•    Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärmes insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel. Haigusnähud ilmnevad alles siis, kui insuliini tootvatest rakkudest on alles vaid 10–20 protsenti.

•    Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.

•    Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge.

Allikas: diabeet.ee

Artikkel on koostatud Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu konverentsil «Diabeet - vaatame tulevikku» tehtud ettekannete põhjal.