Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Avastus: inimeste haavu ravivad higinäärmed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Inselberg
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kui enamikel imetajatel tekivad põletushaavade ja lamatiste paranemisel uued naharakud karvanääpsudest, siis inimese haavad paranevad hoopis iseäralikul viisil - meid ravivad tüvirakud on peidus higinäärmetes.

Michigani ülikooli teadlane Laure Rittié värbas 31 vabatahtlikku inimest ja tekitas nende käsivarrele laseriga tillukesed haavad, kirjutas teadusportaal Novaator.

Uurija jälgis haavade paranemist nädala jooksul. Ta võttis haavaservadest koeproovid, et et näha, kuhu kasvavad uued rakud.

Neli päeva pärast laseriga põletamist oli hulgaliselt uusi rakke tekkinud käsivart katvates ekriinsetes higinäärmetes. Järelikult sisaldavad need näärmed tüvirakke, mida keha kasutab haavade kinnikasvatamiseks.

Ekriinsed higinäärmed aitavad meil ennast jahutada. Nendega on kaetud peaaegu kogu inimese keha. Kokku on näärmeid kuni viis miljonit ehk ligi kolm korda rohkem kui karvanääpsusid.

Seega on higinäärmest pärinevatel tüvirakkudel meie keha parandamises oluline roll.

Võib tunduda üllatav, et nii oluline asi oli siiani avastamata, kuid jahutavad higinäärmed on iseloomulikud vaid inimesele. Küülikutel ega laborirottidel pole üldse ekriinseid higinäärmeid.

Loomadel on selliseid näärmeid väga vähe ning need asuvad ilma karvadeta kehaosadel –  näiteks kiskjate varbapadjanditel, kus nende ülesandeks pole mitte taldade jahutamine vaid haarde parandamine.

Uurimus ilmus ajakirjas The American Journal of Pathology.

Tagasi üles