Riik jagab Ida-Virumaale tühje lubadusi

Arstide puuduse all kannatava Ida-Virumaa keskhaigla uus korpus valmib lõplikult uue aasta alguses, sellega loodetakse ligi meelitada ka uusi doktoreid.

FOTO: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Ida-Viru keskhaigla otsib 12 uut arsti, aga noortele meedikutele mõeldud riiklikku lähtetoetust haiglasse tööle minevad arstid taotleda ei saa.

Ida-Viru keskhaigla pressiesindaja Anneli Bogens tunnistas, et arstide põud ei ole tekkinud üleöö – tegu on aastakümnetepikkuse protsessiga. «Viimasel ajal on olukord läinud teravamaks, sest arste läheb järjest pensionile. Värskelt arstikutse omandanud meedikud ei pea Ida-Virumaad elamis- ja töökohana  atraktiivseks, seetõttu on neid ka keeruline siia meelitada,» tõdes haigla esindaja.

Ligi sadat tuhandet inimest teenindava Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Kalju Miti sõnul on nende haiglas tööd 151 arstile ning praegu on neist puudu pea iga kümnes. Samas toonitas ta, et kõik oma kohustused suudab haigla täita.

Neetud paik

Kui sel aastal oli võimalik maakonnahaiglatesse tööle minevatel noortel arstidel taotleda riigilt kuni 15 000-eurost lähtetoetust, siis Ida-Viru keskhaiglale see pakkumine ei laienenud. Küsimusele, kas lähtetoetus võiks noori meedikuid haiglasse tööle meelitada, vastas Mitt, et kõik sõltub sellest, mida ja kui palju pakutakse. «On tudengeid ja residente, kes tunnevad haigla vastu huvi ja käivad tutvumas,» lisas ta.

Ülemarst tunnistab, et on tudengitele pakkunud kõike, aga Ida-Virumaa on muu Eesti jaoks neetud koht. «Oleme valmis läbirääkimisteks (soodustuste üle – toim) ja oleme sellega arvestanud. Aga kui oleks, kellega läbi rääkida,» ohkas Mitt. Ülemarsti sõnul oli riigil kunagi projekt Ida-Virumaa arendamiseks. «Aga raha seal vist ei ole,» tõdes ta.

Aastate eest siseministeeriumis valminud Ida-Virumaa arengukavas aastateks 2010–2014 on tõesti kirjas, et vajadusel koordineeritakse Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolide ning tervishoiuasutuste koostööd meedikute värbamisel Ida-Virumaale. Mitt aga tõdeb, et tal ei tule küll midagi meelde, mida riik oleks teinud noorte meedikute värbamiseks.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Pille Saare sõnul mõistab ministeerium probleemi, et keskhaiglatele (sh Ida-Viru haiglale) ei laiene eriarsti lähtetoetus. «Lähtetoetuse meetme loomine on seotud koalitsioonileppe tervishoiupoliitika eesmärgi punktiga 5c: toetamaks maakonnakeskuste haiglatesse noorte arstide tööleasumist, maksame noorele arstile esimese residentuuri lõpetamise järgselt kohalikku või üldhaiglasse (ehk maakonnahaiglasse – toim) tööle asumisel lähtetoetust suuruses 15 000 eurot,» põhjendas ta, miks seda toetust ei maksta.

Ametniku sõnul on ministeeriumi poole pöördunud nii teiste erialade kui ka haiglate esindajad, kellele lähtetoetus ei laiene, sooviga pikendada nii erialade kui ka haiglate loetelu.

Külalisarstid aitavad välja

«Süsteem käivitus aga alles sel aastal ning kohe ei ole võimalik lähtetoetuse saajate sihtgruppi laiendada,» tõdes Saar. Ta lisas, et pärast esimest lähtetoetuse maksmise aastat tehakse kokkuvõte, kui paljud noored eriarstid soovivad lähtetoetust saavatel erialadel üldhaiglatesse tööle minna, ning vajadusel pikendatakse erialade ja haiglate loetelu.

Saare sõnul peavad aga seni haiglad, kuhu eriarsti lähtetoetus ei laiene, leidma muid meetmeid, motiveerimaks eriarste tööle tulema. «Siinkohal võiks abiks olla aktiivne personaliotsing ja tervishoiuteenuse osutajate koostöö ülikooliga, et leida oma meeskonda noori kolleege,» jagas ta lahkesti näpunäiteid.

Ka sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet kinnitas, et personali valik ja värbamine on haigla kui tööandja pädevuses.

Vastates küsimusele, mida on ministeerium teinud, toetamaks noorte meedikute värbamist Ida-Virumaale, hakkas asekantsler rääkima noorte meedikute lähtetoetusest, mida võib taotleda Narva haiglasse tööle minev meedik.

Ida-Viru keskhaigla on olukorra lahendanud külalisarstide kasutamisega. «Tartu Ülikooli kliinikumist, Tallinna haiglatest ning ka erameditsiini asutustest käivad meile tööl enam kui 30 arsti,» rääkis haigla pressiesindaja Anneli Bogens. Enamik külalisarste töötab üks kord kuus, aga on arste, kes võtavad patsiente vastu või on valves kaks korda kuus. Mõned külalisarstid käivad Ida-Virumaale korra-kaks nädalas.

Tosinale uuele tulevasele kolleegile on haigla valmis omalt poolt pakkuma täiskohaga tööd. «Sobivuse ja valmisoleku korral on võimalik pakkuda ka suuremat koormust,» lubas Bogen.

Riik pikendas tänavu noorte arstide lähetoetuse taotlemise tähtaega, kuna soovijaid polnud. Lõpuks taotles toetust üks Põlva haiglasse tööle minev meedik.

Regioonitasu

•    Siseministeeriumi kinnitusel makstakse regioonitasu Ida-Virumaal töötavatele politseinikele, piirivalvuritele ja kaitsepolitseinikele.

•    Eluasemehüvitist saavad need politseinikud ja piirivalvurid, kes on tööle tulnud väljastpoolt regiooni.

•    Justiitsministeeriumist ei õnnestunud Postimehel kahe kuu jooksul saada vastust, millistele Ida-Virumaal töötavatele ametnikele lisatasusid makstakse.

Allikas: PM