Ministeerium ootab ideid: kuidas panna inimesi vähem jooma ja suitsetama?

Philip Morrise sõnul mõisteti nende püüdlusi valesti. Foto: Toomas Huik

Sotsiaalministeerium esitles täna alkoholi- ja tubakapoliitika rohelisi raamatuid, mis seab mõlema valdkonnaga seoses nii inimestele kui asutustele olulisi piiranguid. Asi pole veel siiski lukus ning ministeerium ootab kõigilt täiendusettepanekuid.

Rohelistes raamatutes on ekspertide ning huvigruppide koostööna valminud soovitused, kuidas vähendada alkoholi liigtarvitamist ja suitsetamist Eestis.

«Meil ei olnud varem sellist terviklikku läbimõeldud meetmete kava, mida oleks vaja teha,» põhjendas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet raamatute vajalikkust Postimehele.

«Eksperdid on oma töö teinud. Nüüd võtame korraks aja maha, avalikustame dokumendid ja kõik, kes pole kaasatud olnud, saavad oma seisukohad öelda,» rääkis Normet.

Kõigil huvilistel on võimalus tutvuda ekspertide ning huvigruppide koostööna valminud alkoholi- ja tubakapoliitika roheliste raamatutega ning sotsiaalministeerium ootab raamatutele arvamusi ja täiendusettepanekuid 14. jaanuarini. Raamatud on üleval siin.

«Seejärel on meil vaja aega, et ettepanekud läbi töötada ja siis lähevad need valitsusele,» sõnas Normet. «Kuna väga paljud meetmed nõuavad lisaraha ja seaduste muutmist, on meil vaja valitsuse nõusolekut, et neid asju hakata rakendama – hakata ette valmistama uut tubakaseadust, lisaraha taotlema alkoholiravi süsteemi jaoks, arste-õdesid koolitama, haiglaid nõusse saama, et nad uued üksused avaks.»

Asekantsler märkis, et ilmselt tegelevad nad veel järgmise aasta esimeses pooles bürokraatia poolega, aga kindlasti tahavad nad, et see periood kujuneks võimalikult lühikeseks ja saaks hakata meetmeid rakendama.

Millistest meetmetest on jutt?

Näiteks soovitakse alkoholi kättesaamise piiramiseks lubada alkoholi müüki jaekauplustes vaid eraldi müügialal või müüjaga teenindusletist.

Soovitakse karmistada karistusi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise eest. Töötada välja alkoholi tarvitamiselt tabatud alaealistele täiendavaid mõjutusvahendeid, s.h haridus ja nõustamisprogramme, ning kujundada mõjutusvahendite rakendamise praktika; arendada politsei, alaealiste komisjonide, kohalike omavalitsuste ja Tervise Arengu Instituudi koostööd alaealiste mõjutamisel.

Algatada diskussioon alkoholi ostmise ja tarbimise eapiiri tõstmise osas.

Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamiseks kehtestada riiklikult n-ö alkoholivabad päevad 1. juuni ja 1. september, mil alkoholi jaemüük kaasaostuks on piiratud ning avalikkuses kutsutakse inimesi, eriti lapsevanemaid ja õppureid hoiduma alkoholitarbimisest.

Analüüsida ja kaaluda jaemüügi kohtade vähendamise võimalusi.

Samuti soovitakse keelustada välireklaam ning kehtestada alkoholi reklaamimisele televisioonis ajaline piirang - alkoholireklaam võiks olla keelatud kella 7st 22ni. Kusjuures alternatiivina piiramisele nähakse alkoholireklaami keelustamist.

Tõsta järgneva 4 aasta jooksul alkoholiaktsiisi keskmiselt 5 protsenti aastas. Rõhutatakse, et alkohol ei tohi võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks alkohol kallinema.

Normet kinnitas, et tegelema peab kõigi meetmetega ning ainult hinna tõstmine tulemust ei anna.

«Me ei saa ainult hinnaga tegeleda, vaid peame tegelema ka raviga,» sõnas Normet. «Neile, kes on sõltuvuses, nii et jäetakse poodi minnes juba lapsele toit ostmata ja ostetakse alkoholi, on meetmed, et neile korralikku ravi ja rehabilitatsiooni pakkuda, mis on täna kättesaadav jõukamatele inimestele.»

Normet tõdes, et kuna inimesed on hinnatundlikud, võib kõrgem hind tõsta salaalkoholi levikut. Samas on meetmete seas ka see, et rohkem tuleb tegeleda salaalkoholi leviku tõkestamisega.

Näiteks tuleks karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes, kiirendada karistuste määramist nii tollipiiril kui sisemaal, taotleda aresti kohaldamist korduvrikkujatele.

Tubakapoliitika rohelises raamatus on toodud meetmed suitsuvaba keskkonna tagamiseks. Näiteks tuleks riigi elanikkonna kaitsmiseks üldkasutatavate hoonete ukseavauste ette rajada suitsuvabad kaitsevööndid vähemalt 3–6 meetrit uksest.

Suitsetamine avalikes üldkasutatavates ruumides, nt avalikes randades, kontserdi- ja peopaikades ning vabaõhuüritustel jääks kohalike omavalitsuste reguleerida. Riigi ja kohalike omavalitsuste asutused peaksid muutuma suitsuvabaks.

Hoonetes asuvad suitsetamisalad kaotatakse ja ka spetsiaalsed suitsetamisruumid peaksid millalgi kaduma.

Tubakatoodetel soovitakse kasutusele võtta pilthoiatused ning maitsestatud tubakatoodete müüki piirata. Sinna alla läheb ka vesipiipudes kasutatav tubakas.