/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99667t1h1b7c.jpg)
Töövõimetusreformi kavandades vaatab Eesti paljude riikide kogemusi, eriti karmi reformi alustas Holland seitsme aasta eest.
Hollandi mudel: haiged tööle, firmad haigushüvitist maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal oli Eestis käimas Hollandis põhjaliku töövõimetusreformi välja töötanud ning teiste riikide kogemusi uurinud teadlane ja praktik Rienk Prins.
«Niisugust asja ei saa teha kiiresti – meil on selleks kulunud 15 aastat, et jõuda süsteemini, mis töötab enam-vähem hästi,» hoiatas Prins.
Hollandiski alustati töövõimetussüsteemi reformimist, kui 1990. aastatel hakkas kasvama töötus ning seejärel töövõimetustoetusi saavate inimeste hulk, kes ei olnud huvitatud tööle naasmisest.
Mitmete leebemate variantide katsetamise järel on Hollandis jõutud eemalt vaadates ootamatult karmi lahenduseni.
Viimased kuus aastat ei maksta Hollandis töötajaile enam üldse haigushüvitist, vaid tööandjail on kohustus hoida haigusega kimpus töötaja kaks aastat palgal, makstes haiguspäevade eest vähemalt 70 protsenti palgast.
Teiselt poolt peab töötaja olema valmis (raviarsti nõusolekul) tegema kas lihtsamat või osaajaga tööd, mida tööandja pakub. Igal ettevõttel on palgatud töötervishoiuarst, kes hindab raviarsti soovitusi järgides, kas, kuidas ja kui pikalt võib kehva tervisega töötaja töötada. Mõne nädala tagant teevad tööandja, töötaja ja töötervishoiuarst koos plaani, millised võimalused haigel töötamiseks on või võivad tekkida ja millist abi ta tervise taastamiseks veel vajab.
Töötervishoiuarst on igas ettevõttes. Väiksemad ettevõtted sõlmivad haigusraha maksmiseks lepingud kindlustusfirmadega, suuremad selleks vajadust ei näe.
Kui haigele töötajale on vaja lisauuringuid, arstikonsultatsiooni või taastusravi, on tööandjad valmis kulutama, et saata töötaja tasulisele arsti vastuvõtule. Tööandja huvi on töötaja kiiremini, kas või osaajaga tööle tagasi saada.
Haigestunud töötaja peab Hollandis olema koostööaldis – kui ta terviseseisund võimaldab vähesel määral tööd teha, aga ta sellest keeldub, on tööandjal õigus palga maksmisest keelduda. Väga raskete haiguste puhul, kui tervenemine on küsitav, sellist survet pole.
Kui kaks aastat täis saab ja töötaja ei ole paranenud ning senisel tööandjal pole talle jõukohast tööd pakkuda, on tööandja kohustatud aitama leida töötajale sobiv töö mõnes teises ettevõttes.
Miks Hollandi ettevõtjad niisuguse, neid ilmselt ahistava süsteemiga nõus on? Nad saavad maksusoodustusi, mis sõltuvad sellest, kas ja kui vähe haigestunuid on ettevõttest töövõimetussüsteemi sattunud.
Võitnud on ka riigi sotsiaalsüsteem: kui 1990. aastate algul oli Hollandis töövõimetustoetuse saajaid üle kaheksa protsendi tööealistest, siis nüüd neli.