Ekspert: eesmärgiks pole heaolu, vaid kasum

Maailma Tervise­edenduse Assotsiatsiooni asepresident Anu Kasmel kinnitab: alkohol ei ole esmatarbekaup. Foto: Mihkel Maripuu

Praeguse alkoholipoliitika eesmärgiks ei ole rahvastiku püsimajäämine, inimeste heaolu ega laste ellujäämine, vaid alkoholitootjate kasum, leiab Anu Kasmel, Maailma Terviseedenduse Assotsiatsiooni asepresident.

Tervishoiutöötajad tegid hiljuti ettepaneku tõsta lahjade alkohoolsete jookide aktsiis kangetega samale tasemele. Peate seda vajalikuks?

Lahjade alkohoolsete jookide peamine tarbijagrupp on noored inimesed. Lahjade alkoholitoodete kaudu läheb tee kangemate kasutamise suunas. Selleks et ennetada noorte inimeste sattumist alkoholi küüsi, on aktsiisi tõstmine kange alkoholi tasemele mõttekas ning seda teed on läinud enamik noorte tervise eest vastutavaid ja vastutustundlikke valitsusi ja riike.

Olen veendunud, et alkoholipoliitilised otsused, mis on osutunud tõenduspõhiseks teistes riikides, on seda ka Eestis. Tean, et selline samm aitab ära hoida arvestataval määral alkoholist johtuvat suremust, töövõimetust ja majanduskahju kogu ühiskonnale. Miks siis seda mitte teha?

Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest. Põhjamaadega võrreldes on risk vigastussurma surra koguni kolm-neli korda suurem. Kas alkoholiaktsiisi laekumise ja alkoholisurmade/õnnetuste vahel on seos?

Alkoholiga otseselt põhjustatud suremus on tõepoolest umbes 500 inimest, kuid alkoholikasutamisega seonduv suremus aastas on Eestis umbes 2000 inimest. Aktsiisi tõstmine vähendab oluliselt paljude riikide ja uuringute andmetel alkoholiga seonduvat haigestumist, suremust ja majanduskahju.

2010. aastal Eestis läbi viidud alkoholikasutamise ja majanduse seoseid alalüüsivast uurin­gust ilmnes, et uuritaval perioodil oli alkoholi kasutamisega seonduv majanduskahju 2,2 miljardit krooni suurem kui alkoholiaktsiisist laekuv tulu. Kui meie valitsus on oma eesmärgiks seadnud jõuda ruttu rikaste riikide hulka, siis alkoholiaktsiisi tõstmisega oleks võimalik ära hoida vähemasti langemist veelgi vaesemate riikide hulka.

Mida näitas masuaeg, kui alkoholiaktsiisi laekus vähem – kas õnnetuste, kuritegude ja surmade arv jäi samaks või mitte?

Majanduslanguse perioodidel on erinevates riikides enamikku haigusgruppidesse haigestumine ja suremus reeglina suurenenud, kuid alkoholi kasutamisega seonduvatesse põhjustesse, esmajärjekorras nii välispõhjustest tulenevatesse vigastustesse ja sellega seonduvasse suremusse kui ka vägivallaga seonduvasse kuritegevusse, on vähenenud. Seda fenomeni seostatakse alkoholi kasutamise võimaluste vähenemisega – pole raha, pole ostujõudu. Eestis on viimasel paaril aastal majandus hakanud kosuma, alkoholi tarbimine kasvama ning elanikkonna tervise- ja kuritegevuse statistika näitab kohe kiiret tõusutendentsi.