Haiglad jälgivad üksteise lepinguid

Haigekassa juht Tanel Ross on ametis olnud ligi kaks ja pool kuud ja tunnistab, et saab üha enam aru, et väikeses Eesti riigis peab ravikindlustuses kehtima solidaarsuspõhimõte. Foto: Peeter Langovits

Haigekassa juht Tanel Ross leiab, et kui keegi on ühel või teisel põhjusel elus paremini hakkama saanud, peab ta solidaarse ravikindlustuse eest rohkem maksma.

Olete peaaegu kaks ja pool kuud haigekassat juhatanud, sellest esimesel kuul oli meditsiinitöötajate suur streik. Nüüd on teie esimene haigekassa eelarve sisuliselt koos ning hakkate haiglate ja perearstidega uueks aastaks lepinguid sõlmima. Kui palju on haigekassal mänguruumi ja otsustusõigust?

Meie otsustusõigus on väga selge.

Kui palju läheb perearstidele, kui palju eriarstiabile?

See on määratud nii seadustega kui ka meie eelarvega. Perearstidega on asi selge: seal on kehtestatud pearaha, mis tuleneb kindlustatute arvust, ja lihtsalt seda suurendada ei saa. Teine küsimus on, kui palju konkreetselt tellime eriarstiabi ravijuhte, kui palju hooldusravi. Kolmas osa, mis on meie eelarves suhteliselt suur, on ajutine töövõimetus ja ravimite kompensatsioon, mida me ka vähendada ei saa, sest need tuleb igal juhul maksta.

Kogu eelarvest, mis on tuleval aastal üle 800 miljoni euro, üle poole on haiglad ja eriarstiabi. Lepingud on aja jooksul välja kujunenud ja neis väga suuri muudatusi ei ole.

Protsess on pikk, seepärast te tuleva aasta eelarves väga palju kaasa rääkida pole jõudnud. Kui mõelda aasta edasi, kas siis võib tulla suuremaid muudatusi?

Ootamatult ei saagi väga suuri hüppeid teha. See oleks vastuolus süsteemi ning ravi tagamise stabiilsuse ja prognoositavusega. Mis puudutab 2013. aasta eelarve ettevalmistamist, siis selge muudatus tuli tänu töötülile.

Summa, mille haigekassast tulevaks aastaks välja annate, ju lõpuks ei suurenenud.

See ei suurenenud, mis haigekassast tuli. Tulude pool kasvas ennegi tulude prognoosi võrra ja ka reservidest oli plaanis lisaraha võtta. Küsimus oli, kui palju arvestame raviteenuse hinda juurde ja palju ravijuhte ostame.

Streigi poolte eelkokkuleppe järgi tuleval aastal töötajate töökoormus ei suurene ehk ravijuhtude arv ei kasva, pluss suurenes palgakomponendi osa. Natuke ühte-teist oma eelarves ümber sättisime, aga üldarv jäi samaks. Töötüli puhul oli vaja ka teisi otsuseid, mis puudutab arste-residente ja kiirabi, kelle raha tuleb riigieelarvest, ja see summa suurenes.

Oluline ja huvitav on iga aasta, aga huvitavam on, millal hakkavad ilmnema käärid tulude ja kulude vahel, kus maksumaksjaid jääb vähemaks, elanikkond vananeb. Seda ei juhtu veel tuleval või ületuleval aastal, vaid aastal 2020. Sinna on veel aega, mis ei tähenda, et praegu ei peaks sellega tegelema.