Rootsi teadusuuring leidis, et rauapreparaadid arendavad ajutegevust ja kaitsevad alakaalulisena sündinud imikuid käitumishäirete eest.
Rauapreparaadid ennetavad alakaalulistel beebidel käitumishäireid
Uurijate sõnul tekib rauapuudus suurema tõenäosusega just alakaalulistel beebidel. Need vastsündinud vajavad kasvus ja arengus järele jõudmiseks rohkem toitaineid, kirjutab Reuters.
Seda, et enneaegsed imikud rauapuuduse käes võivad kannatada, on juba varasemalt teadusuuringutes selgitatud, sest enneaegne beebi ei jõua sündimise ajaks piisavalt toitaineid varuda.
«Ma arvan, et see uuring tõestab soovitust, et alakaalulisena sündinud lapsele oleks hea anda rauapreparaate,» kommenteeris uuringu kallal töötanud Umea ülikooli arst Magnus Domellof.
Rootsi teadlaste meeskond jälgis 285 väikelast, kes sündisid kaaluvahemikus 2–2,5 kg. Kui imikud said kuuenädalaseks, jagati nad loosi alusel kahte rühma. Ühtedele manustasid teadlased rauapreparaate – üks või kaks milligrammi kilogrammi kehakaalu kohta – ja teised said rauavabasid preparaate kuni kuuekuuseks saamiseni.
Domellofi tiim kutsus seejärel lapsed tagasi juba kolme ja poole aastasena ning mõõtis nende IQ taset. Lisaks uuriti vanematelt laste käitumise kohta. Mõlemat imikuterühma võrreldi seejärel 95 lapsega, kes olid sündinud normaalkaalus.
Tulemused osutasid, et suuri IQ taseme erinevusi kolmel grupil ei olnud, ent rauavabasid preparaate tarbinud imikutel esines märkimisväärselt sagedamini käitumishäireid. Käitumishäirete all pidasid teadlased silmas emotsionaalseid reaktsioone, ärevushäireid, depressiooni, nagu ka uneprobleeme ja tähelepanuvajadust.
Ligi 13 protsenti rauavabasid tablette söönud imikutest kannatasid aastate pärast lapsena käitumisprobleemide all. Ent kõigest 3 protsenti rauapreparaate söönud või normaalkaalus sündinud lastel esines selliseid häireid.
Seesugused tulemused näitavad, et rauapuudus võib otseselt põhjustada lastel hilisemas eas käitumishäireid. Sellegipoolest ei soovita Domellof rauda manustada kõikidele lastele.
Teadlased jätkavad samade uuritavate uurimist, kui nad saavad veelgi vanemaks.