Kõrvaklapid kurdistavad noori

Liiga vali muusika kõrvaklappides võib kahjustada kuulaja kuulmekilet. Foto: Mihkel Maripuu

Juba praegu on igal kümnendal Eesti elanikul kuulmisega probleeme, lähiajal aga võib olukord veelgi hullemaks minna, sest kõrvaklappidest muusika kuulamine laastab noorte kuulmist.

«Täpne statistika kuulmislanguse kohta puudub, kuid hinnanguliselt esineb kuulmishäireid 10–12 protsendil Eesti elanikest,» rääkis Qvalitas Arstikeskuse kõrvaarst Marina Tšerkassova.

Ta tõi näite, et kõrvaklappidest muusika kuulamine annab müra kuni 100 detsibelli, aga näiteks tehases töötades peab juba 85-detsibellise müraga kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Ka tihe ööklubide ja kontsertide külastamine kahjustab kuulmist.

«Kui neid asju teha mõõdukalt, siis ei ole põhjust muretsemiseks, aga liiale minnes võivad tagajärjed olla väga kurvad,» pani arst inimestele südamele.

Lisaks valjule muusika kuulamisele võivad kuulmishädasid põhjustada kõrvahaigused, peatraumad, geneetiline soodumus, aga ka mõned üldhaigused.

Kohe arsti juurde

Arst soovitab inimestel kohe, kui tekib kahtlus, minna arsti juurde. «Tegemist võib olla tõsise probleemiga ning mida varem raviga alustatakse, seda parem,» rõhutas ta.

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata kohinale kõrvades, äkilisele kuulmislangusele, eritisele kuulmekäikudes ja kõrvade sagedasele lukustumisele.

Laste puhul tasuks vanematel lisaks tähelepanu pöörata nende käitumisele. «Kui laps on äkki liiga rahulik või vastupidi - liiga agressiivne. Samuti tuleb tähelepanelikult suhtuda sellesse, kui laps ei hakka õigel ajal rääkima,» rääkis arst.

Et oma kuulmist säästa, soovitas Tšerkassova tähelepanu pöörata üldisele mürale enda ümber. «Teler ei pea mängima maksimumtugevusega ning ka lemmikmuusikat saab kuulata tasasema heliga,» jagas arst näpunäiteid.

Vähendada tuleks kõrvaklappidest muusika kuulamist ja seda võib teha kuni 1,5 tundi päevas, kusjuures helitugevus ei tohiks ületada 80 detsibilli.

«Kui on ette nähtud, et mingi tegevuse tegemisel peab kasutama kaitsevahendeid, siis tuleks seda ka järgida,» toonitas ta. Kõrvatroppe kasutades tuleks kindlasti kasutada apteegis müüdavaid troppe, sest  lihtsalt tavalise vatitropi kasutamine ei anna mingit kasu.

Lapsevanemad aga peaksid dr Tšerkassova sõnul hoolega valima ostetavaid mänguasju, kuna paljud neist tekitavad pidevat liigset müra.

Nii nagu hambaid kontrollitakse regulaarselt, tuleks arsti kinnitusel ka kuulmist regulaarselt kontrollida.

«Mina leian, et lastel võiks olla n-ö kuulmisepass, kuhu regulaarselt nende kuulmise tulemused üles märgitakse. Nii oleks väga lihtne jälgida muutuseid kuulmises,» rääkis arst.  Samuti tuleks tohtri sõnul lastele nii  koolis kui kodus  selgitada kuulmisega seotud riske ning rõhutada, et kuulmiskahjustused võivad jääda kogu eluks.

Ümbritsev müra

•    Suurem osa väliskeskkonnast tulenevast helist peegeldub tagasi, osa neeldub organismis ning ainult väike osa sellest helist jõuab kuulmiselundi kaudu aju kuulmiskeskusesse.

•    Kõrvaklappidega muusikat kuulates jääb aga see peegeldus ära ja helikoormus nii sisekõrvale kui ka kuulmiskeskusele on palju suurem.

Allikas: Piret Kliimaki magistritöö Eesti Maaülikoolis