Koos mandariinidega saabub Eestisse kõhugripp

Iga talv murrab inimesi kõhugripp. Foto: SCANPIX

Eesti  epidemioloogid on tähele pannud, et niipea kui poodidesse tulevad müügile mandariinid, hakkab levib ka raske kõhutõbi - noroviirus.

«Ametlikus statistikas on noroviirust vähe, sest inimesed üldiselt ei pöördu sellega arsti poole. Ühel päeval on ta haige ja oksendab ning teisel päeval on enesetunne juba parem,» rääkis terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. Ta lisas, et arstiabi hakatakse selle haiguse puhul otsima, kui vedelikukaotus on suurem ja tõbi tavapärasest kurnavam. Novembris pöördus arsti poole 19 ja detsembris on seda teinud 11 inimest, kellest neli olid täiskasvanud.

Kui Suurbritannia meedias kirjutatakse, et iga-aastane viirus on jõudnud saareriiki märksa varem kui tavaliselt, siis Eestis see Saluri kinnitusel nii ei ole.

«Noroviirus tuleb meile koos mandariinidega. Mandariinid on müügil, järelikult on ka viirus kohal,» rääkis Saluri. Ta lisas, et tegu pole mingi teadusliku tõestusega, vaid seda on täheldanud Eesti epidemioloogid. «See on mustade käte haigus ja mandariine me ju tavaliselt ei pese, vaid koorime ja sööme niisama ära,» selgitas ta. Kõhutõbi ei tule Eestisse mitte mandariinide koortel, vaid levib seetõttu, et mõni nakatunud inimene on poes mandariine valides saastanud ära teised puuviljad.

 «See on väga nakkav haigus,» rõhutas Saluri. Ta tõi näite, et  kui kollektiivis jääb üks inimene haigeks, siis haigestuvad ka kõik teised. «Kui keegi satub sellega haiglasse, siis tuleb teha karantiin, sest see levib ka haiglas väga lihtsalt.»  Saluri sõnul on noroviiruse hooajaline tõus  Eestis ka varasematel aastatel olnud novembris, detsembris nagu ka tänavu ning ametlikult pole ükski riik seni teatanud tavapärasest suuremast haigusepuhangust.

Mis on noroviirus

Portaali arst.ee kirjutab, et noroviirused nakatavad vaid inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. 

Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümmekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. 

Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10-12 tunni möödudes.

Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena  - iiveldus, oksendamine, vesine kõhulahtisus kõhuvaluhoogudega, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Umbes pooltel haigestunutel on ka väike palavik. Haigusnähud kestavad tavaliselt 24 kuni 60 tundi ja tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult. 

Noroviirusega nakatunud isikud levitavad viirusi mõnikord juba enne haigusnähtude teket ning pärast paranemist veel 2-3 päeva kuni 2 nädalat. Selletõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud isikud peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast tervekssaamist.