/nginx/o/2009/04/16/164403t1h44be.jpg)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla dialüüsi ja nefroloogia osakonna juhataja Merike Lumani sõnul võib neeruhaigus areneda salakavalalt ja kulgeda patsiendi teadmata raske neerupuudulikkuseni.
Neerukahjustus areneb vaikselt ja salakavalalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõnest kunagisest viirusinfektsioonist või külmetushaigusest põhjustatud neerude kahjustus ei pruugi endast aastaid ja isegi aastakümneid märku anda. Sagedasti saadakse kroonilisele neerutõvele jälile alles teiste haiguste ja tervisehäirete kaudu,» rääkis Luman.
Tema sõnul võib neeruhaigus progresseeruda täiesti valuta ning oluliste vaevusteta, sümptomiteta ja see teeb haiguse varajase raskeks.
«Ägedate neeru- ja neeruvaagnapõletike diagnoosimisega probleeme ei ole. Kui inimesel on tugevad valud, muutused uriinis, kõrge palavik, siis jõuab ta arsti juurde üpris kähku.»
«Halvem lugu on just krooniliste, vinduvate protsessidega, mis võivad jääda tähele panemata ja seetõttu ka ravita. Seetõttu ongi väga oluline roll perearstide ja teiste erialaarstide teavitamisel neeruhaiguste tänapäevastest diagnostikameetoditest, sest varajase raviga õnnestub neerupuudulikkuse progresseerumist aeglustada,» selgitas Luman.
Antud teema on keskne ka homme rahvusraamatukogus toimuval neeruhaiguste koostööseminaril. Lisaks räägitakse seminaril neerudoonorlusest, erinevatest neeru-uuringutest ja diagnostikameetoditest. Juttu tuleb ka neerusiirdamisest, neerutraumadest ja neeruvähist.