Tomograafiauuring on insuldihaigel vältimatult vajalik

Kompuutertomograafia. Foto: Reuters / Scanpix

Hiljuti saabus Lääne-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda insuldi saanud noor inimene, kes sai järgmisel päeval ilma igasuguste tüsistusteta omal jalal haiglast koju minna.

«Kui ta ei oleks piisavalt kiiresti haiglasse jõudnud ja õiget ravi saanud, ei oleks ta praegu terve, vaid närvikahjustusega invaliid,» tunnistab Lääne-Tallinna keskhaigla radioloogia osakonna juhataja Eve Toomik.

Kui värskelt insuldi saanud inimene haiglasse jõuab, tuleb Toomiku sõnul 20 minutiga ära teha vereanalüüs, kopsuröntgen ja kompuutertomograafia. Seejuures on arstide jaoks ravi määramisel eriti oluline kompuuter­tomograafia uuring, kust selgub, kas tegemist on aju veresoonte ummistusega (isheemiline insult) või veresoone lõhkemisega (hemorraagiline insult).

«Kompuuter näitab, kas inimesel on ajuverejooks või mitte. Kui pildil on kahtlus verele, siis ei saa inimest trombolüüsida,» selgitab Toomik. Trombolüüs tähendab, et veresoonde süstitakse vere vedeldajat, mis lõhustab ummistava trombi ja verevool ajju taastub. «Aga kui trombolüüsida ajuverejooksuga inimest, süveneb sellest ka verejooks,» tõdeb Toomik. Selle tagajärjeks võib olla surm.

Kui aga tegemist on trombiga, võib kiirelt tegutsedes selle lõhustumine õnnestuda ja närvirakud päästa. «Varem ei olnud nii, et patsient sai ajuinfarkti ja on järgmiseks päevaks terve. Tänu meditsiini arengule on neid päris palju, kes nii tervenevad,» rõõmustab Toomik.

Samas on eriti oluline ajategur, kuna trombolüüsi on soovitatav teha kolme tunni jooksul insuldisümptomite tekkest. Mullu avaldas ajakiri Eesti Arst, et kolme esimese tunni jooksul jõuavad arstiabini vaid pooled insuldihaigetest.

Vahel võib aga juhtuda, et kompuutertomograafia uuring ei näitagi, et patsient on insuldi saanud, või ei ole uuringu tulemusel päris selge, mis juhtunud on. Samuti ei pruugi ka kaebuste põhjal täpselt aru saada, mis inimesele probleeme tekitab.

«Kui kompuutris jääb midagi selgusetuks, saadame inimese kindlasti magnettomograafiasse,» kinnitab Toomik.

Magnetresonantstomograafi (MRT) programmid võimaldavad radioloogiaarstidel näha ka väga värsket ajuinfarktikollet, mis särab arvutipildil heledalt. Samal ajal ei näita kompuutriuuring kollet üldse.

Aga on ka juhuseid, kus MRT aparaadis selgub, et inimesel ei ole mitte insult, vaid muu kesknärvisüsteemi haigus, näiteks ­sclerosis multiplex, mida saab tuvastada üksnes MRT-uuringuga.

Mida tähele panna

Insuldile viitavad tunnused

•    ühepoolne näo ja/või jäsemete tuimus ja/või nõrkus

•    segasusseisund, raskused kõnelemisel ja/või kõnest aru saamisel

•    nägemishäire ühes või mõlemas silmas

•    kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäire

•    tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta

Allikas: inimene.ee