Difteeria ja teetanuse vastu tuleks vaktsineerida iga 10 aasta tagant

Foto: Caro / Scanpix

Eesti riikliku vaktsineerimiskava järgi saavad lapsed viimase difteeria ja teetanuse vaktsiini 15-16-aastaselt, seejärel tuleks aga iga kümne aasta tagant ka täiskasvanuna teha järelvaktsineerimist. Kuna see on aga juba iga inimese vaba valik, siis kõik seda ei tee.

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse juhataja dr. Kai Zilmeri sõnul on teetanuse ja difteeria puhul nakatumise oht päris suur. «Mida aeg edasi, seda suurem oht,» märkis ta.

Nii tõi dr. Zilmer näiteks, et 90ndate lõpus oli Venemaal difteeriapuhang just täiskasvanute hulgas ja üks selle põhjustest ilmselgelt järjepideva vaktsineerimise puudulikkus.

Eesti perearstide seltsi esinaise Ruth Kalda sõnul on difteeria ja teetanuse vastu üks vaktsiin. «Iga kümne aasta tagant võiks inimene ennast uuesti üle vaktsineerida difteeria- teetanuse suhtes, kuna lihtsalt see vaktsiini toime kaob ära kümne aastaga,» rääkis Kalda.

Kalda arvas, et teavitustööd oleks rohkem vaja. Kuna tegemist pole riikliku kohustusliku vaktsineerimisprogrammiga, mis kehtib kuni 18-aastaste puhul, sõltub selle vaktsiini tegemine Kalda sõnul suuresti inimeste teadlikkusest. Vaktsiini kohta tuleb küsida oma perearsti käest.

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul pole aga difteeria-teetanuse vaktsiini täiskasvanueas tegijaid sugugi vähe, kuid samas võiks siiski rohkem olla.

Inspektsiooni andmetel vaktsineeris 2007. aastal end difteeria ja teetanuse vastu 32 888 täiskasvanut, 2008. aastal 30 606 täiskasvanut ning tänavu esimeses kvartalis 4048 täiskasvanut. Möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes on küll vaktsiini tegijate arv millegipärast oluliselt vähenenud - siis oli neid 7964. Põhjused ei saa aga rahalised olla - difteeria-teetanuse vaktsiini tegemine on nimelt tasuta.

Samas tõi Saluri välja, et kui võtta gripikuu jaanuarikuu andmed, siis gripi vastu vaktsineeritakse oluliselt vähem kui difteeria-teetanuse vastu.

Kui eksootilisele maale reisides tehtavad vaktsiinid ja gripivaktsiinid välja arvata, siis pole neil, kellel on lapsepõlves kõik vaktsineerimiskalendri järgi tehtud, dr. Zilmeri sõnul vaja millegi pärast muretseda. Küll aga peaks naised, kes plaaneerivad järelkasvu ja kes pole ise lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, dr. Zilmeri sõnul end tuulerõugete vastu vaktsineerima.

Teetanus

Teetanust ehk kangestuskramptõbe põhjustab teetanustoksiin, mis on laialt levinud mullas ja sõnnikus. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Marrastused, lõike- ja torkehaavad, pinnud nahas, putukate ja loomade hammustused on potentsiaalselt ohtlikud teetanuse-nakkuse suhtes.

Haigestumist iseloomustab suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskused, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Tänu vaktsineerimisele esineb Eestis teetanust harva, 1-2 juhtu aastas.

Allikas: tervisekaitse.ee.

Difteeria

Difteeria on ülemistes hingamisteedes, peamiselt neelus kulgev kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, lõpeb haigus enamasti surmaga.

Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena, arenenud riikidesse seda nö. imporditakse mujalt. Seetõttu ei mõelda diagnoosi otsides esmajoones difteeriale, kuid õige ravi hilinemisel ei saa haiget enam päästa. Ligikaudu iga kümnes difteeriasse nakatunu sureb.

Allikas: vaktsiin.ee.