Kui eksootilisele maale reisides tehtavad vaktsiinid ja gripivaktsiinid välja arvata, siis pole neil, kellel on lapsepõlves kõik vaktsineerimiskalendri järgi tehtud, dr. Zilmeri sõnul vaja millegi pärast muretseda. Küll aga peaks naised, kes plaaneerivad järelkasvu ja kes pole ise lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, dr. Zilmeri sõnul end tuulerõugete vastu vaktsineerima.
Teetanust ehk kangestuskramptõbe põhjustab teetanustoksiin, mis on laialt levinud mullas ja sõnnikus. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Marrastused, lõike- ja torkehaavad, pinnud nahas, putukate ja loomade hammustused on potentsiaalselt ohtlikud teetanuse-nakkuse suhtes.
Haigestumist iseloomustab suurenenud lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, millele järgnevad neelamisraskused, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Tänu vaktsineerimisele esineb Eestis teetanust harva, 1-2 juhtu aastas.
Difteeria on ülemistes hingamisteedes, peamiselt neelus kulgev kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, lõpeb haigus enamasti surmaga.
Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena, arenenud riikidesse seda nö. imporditakse mujalt. Seetõttu ei mõelda diagnoosi otsides esmajoones difteeriale, kuid õige ravi hilinemisel ei saa haiget enam päästa. Ligikaudu iga kümnes difteeriasse nakatunu sureb.