Täna allkirjastati tervishoiutöötajate üleriigiline kollektiivleping, mis lõpetab streigi ja taastab töörahu.
Tervishoiutöötajate kollektiivleping sai lõpuks allkirjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollektiivlepingu järgi töötatakse 2014. aastaks välja personalistandardid arstide, õdede ja hooldajate töökoormuse vähendamiseks.
Kõrgemad töötasu alammäärad jõustuvad 2013. aastal: 1. jaanuarist hakatakse arst-residentidele maksma palka täistööaja eest, 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel ja kiirabitehnikutel 17,5 ja arstidel 11 protsenti.
Kollektiivleping laieneb kõikidele tervishoiutöötajatele, kes töötavad haigekassast või riigieelarvest rahastatavates raviasutustes ja kehtib kaks aastat.
«Sellega oleme saavutanud osa oma nõudmistest,» ütles arstide liidu president Andres Kork. Ta lisas, et kuna seaduse järgi ei saa kollektiivlepingus käsitleda tervishoiu korralduse ja rahastamise muudatusi, siis jätkavad arstid ja õed arutelu nendel teemadel riigikogu ja sotsiaalministeeriumiga.
«Kokkulepe on kindlus kõigile, eelkõige patsientidele,» ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. «Töörahu on taastatud ning nüüd saab jälle keskenduda Eesti tervishoiu süsteemi arengule,» lisas minister.
Töötajate esindajatena kirjutasid lepingule alla Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, tööandjatena Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts.
Lepingule kirjutasid kaasatud organisatsioonidena alla ka streigis mitteosalenud Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit, kellele samuti laienevad lepingu tingimused.