Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Prokurör nõudis Pärnu naistearstile tingimisi vangistust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

Sünnitaja ja tema lapse kogemata vigastamises süüdistatava Pärnu naistearsti Carmen Heinväli kohtuprotsess jõudis möödunud nädala lõpus kohtuvaidlusteni, mille käigus nõudis prokurör süüalusele tingimisi vangistust.

Prokuröri hinnangul on Heinväli süü kahele inimesele ettevaatamatusest raskete tervisekahjustuste tekitamises tõendatud ja kohus peaks talle määrama poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Heinväli kaitsja leidis aga, et kohus peab naise õigeks mõistma.

Süüasja kinniste uste taga arutanud Pärnu maakohus kuulutab lahendi 5. veebruaril.

Maakohus pidi kaasuse uuesti läbi vaatama vastavalt riigikohtu tunamullu novembri lõpus tehtud otsusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis siis, et Heinvälja kriminaalasja menetlemisel on toimunud mitmeid olulisi rikkumisi, mille tõttu on talle süüks arvatava kuriteo faktilised asjaolud nõuetekohaselt tuvastamata.

Riigikohus lisas, et esimese ja teise astme kohus olid Heinvälja süüküsimuse otsustamisel kasutanud tõendina kohtuarstliku komisjoniekspertiisi akti, mis sisaldas küll ekspertide arvamust, kuid selles puudusid nii uuringutulemuste hindamise andmed kui ka eksperdiarvamuse põhjendus. Need andmed on aga kriminaalmenetlusseadustiku kohaselt ekspertiisiaktis kohustuslikud ja riigikohus luges puuduliku ekspertiisiakti kohtukõlbmatuks.

Kriminaalkolleegium viitas ka varasemale riigikohtu praktikale. «Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamuse kujunemise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli,» märkis riigikohus.

Heinväli süüasja viis riigikohtusse tema kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuses oma kaitsealuse õigeksmõistmist.

Tunamullu 21. juunil jättis Tallinna ringkonnakohus Heinväli süüdimõistmise jõusse. Pärnu maakohtu süüdimõistva otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse nii Heinväli kaitsja Paul Järv kui ka kannatanu esindaja Anna Raudsepp. Kui süüaluse kaitsja taotles Heinväli õigeksmõistmist ning tsiviilhagi rahuldamata jätmist, siis kannatanu nõudis, et kohus rahuldaks tema tsiviilhagi täies ulatuses.

Ringkonnakohus leidis siiski, et maakohtu lahend on igati pädev ning selle muutmiseks puudub alus. Sellega jäid mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata.

Pärnu maakohus karistas 2010. aasta märtsi alguses 56-aastast Heinvälit lühimenetluse korras kahele inimesele ettevaatamatusest raskete tervisekahjustuste tekitamise eest kaheksakuulise tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi tulnuks naisel kohtu otsusega hüvitada menetluskulud kokku enam kui 48 000 krooni ulatuses ja tasuda kannatanule tsiviilhagi katteks 23 914 krooni. Sealjuures jättis kohus suures osas rahuldamata kannatanu esitatud 1 172 757 krooni suuruse tsiviilhagi. Samuti ei võtnud kohus Heinvälilt meedikuna töötamise õigust, nagu nõudis kannatanu.

Süüdistuse järgi hindas Heinväli 2007. aasta alguses Pärnu haiglasse pöördunud sünnitaja seisundit valesti ning oma tegevusetusega viivitas liigselt sünnitegevuse lõpetamisega. Nii tekitas ta sünnitajale ja vastsündinule eluohtliku seisundi, kusjuures laps invaliidistus vigastuste tagajärjel.

2010. aasta jaanuari keskel Pärnu maakohtu kinniste uste taga toimunud kohtuistungitel tunnistas Heinväli end süüdi.

Märksõnad

Tagasi üles