/nginx/o/2012/09/26/1340390t1h64df.jpg)
Saatesarja «Puutepunkt» autor Tiina Kangro märkis, et puudega lapse kodus hooldamise teema nõuab laialdast riiklikku poliitikat ja arusaamist, mis toimub ja mida üks või teine otsus kaasa toob, kuid need asjad on jäänud Eestis tegemata.
Kangro: puudega inimeste ja nende omaste mured on jäänud tagaplaanile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad - puudega inimeste perekonnaliikmed, kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,» rääkis Kangro ETV saates «Jõulutunnel», vahendas ERR Uudised.
Omaste hooldajate teematika nõuab Kangro sõnul laialdast riiklikku poliitikat ja arusaamist, mis toimub ja mida üks või teine otsus kaasa toob. «Need asjad on jäänud Eesti riigis tegemata.»
«Eestis võeti 17 aastat tagasi vastu invapoliitika põhialused, mis on põhiosas tõlgitud ÜRO dokumentidest, aga neid ei mõtestatud lahti ja ei hakatud tööle sellega, et teadvustada kogu ühiskonda ja teha ära vajalikud sammud, mis tagavad normaalse elukorralduse ka sellisel juhul kui me ütleme, et hooldekodud ei ole enam puudega inimeste kohad, kui puudega inimene peab elama kodus, siis on tarvis ühiskonnas teatud asjad ümber korraldada ja see on jäänud Eestis tegemata,» rääkis ta.