Eesti patsient vajab sisukamat teavitust

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigla.
Haigla. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Komisjoni tervisevolinik Androulla Vassiliou ütleb oma tervituses Euroopa patsiendiõiguste päeva puhul, et Euroopa patsiendid tahavad üha aktiivsemalt osaleda oma ravis otsuste vastuvõtmisel oma tervise kohta, seega on vaja üha sisukamat teavitamist nende haigusest, erinevatest ravivõimalustest ja võimalikest tagajärgedest.


Et võtta vastu hea otsus, peab olema võimalikult palju informatsiooni.

Patsiendiõigused on tõusnud Euroopa Liidus ja Euroopa Komisjonis oluliseks teemaks, kuna erinevused elulemuses ja hea tervise juures elatud aastates ulatuvad 18 aastani.

EK tervisevoliniku sõnul on vaja välja tulla konkreetsete meetmetega, et kogu Euroopas oleks tervishoiu kvaliteet parem ning mõeldaks piisavalt ka ennetavatele meetmetele.

Euroopa Patsientide Foorumi manifestis on välja toodud kolm põhiprobleemi, millele tuleks esmajärjekorras keskenduda: võrdne ja õigeaegne tervishoiuteenuste kättesaadavus, parem teavitus ning patsientide hääle kuuldavamaks tegemine ehk nende kaasatus otsustusprotsessidesse.

Ka Eesti Patsientide Esindusühing on oma senist tööd analüüsides üles leidnud samad valupunktid ning tõstab tänavu fookusesse tervishoiusüsteemi kvaliteedi ja sisuka informatsiooni andmise küsimused.

Senise suhtumise muutmiseks on vaja poliitilist otsust ja mentaliteedi muutust kogu ühiskonnas. EPE soovib, et riigi juhtimise tasandil valitseks riiklik mõtlemine ja inimkeskne lähenemine ning inimestel jätkuks kodanikujulgust seista oma õiguste eest.

Homme tähistatakse 12 Euroopa riigis patsientide õiguste päeva, mille eesmärk on teadvustada inimestele nende õigusi patsiendina, jõustada seeläbi nii patsiente kui kogu riiki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles