Avastati kaks soolevähki tekitavat geeni

Pildil on lahuse sees DNA. Foto: Sille Annuk / Postimees

Suurbritannia teadlased avastasid kaks geeni, mis suurendavad olulisel määral riski soolevähki haigestumiseks.

Teadlased usuvad nüüd, et suudavad lõpuks paremini seletada, miks on just mõned perekonnad soolevähi suhtes haavatavamad, kirjutab BBC. Uuringu tulemusi saab kasutada uute testide loomiseks, mis mõõdaksid inimese soolevähki haigestumise tõenäosust.

Väljaandes Nature Genetics avaldatud uuringus analüüsiti 20 inimese DNAd, kelle eelkäijatel oli varem haigus esinenud. Teadlased leidsid, et nendel inimestel peitusid vead just kahes geenis.

Ühel uuringus osalenud inimestest, Joe Wiegandil diagnoositi soolevähk 28-aastaselt. Suurem osa tema käärsoolest tuli eemaldada. «Minu perekonnas on väga tugev soolevähi ajalugu. Nii minu isa emal kui ka õel mõlemal oli soolevähk. Minu isal diagnoositi soolevähk 43-aastaselt ja mitmel nõbul on olnud ka soolevähk või ajukasvaja.»

«On selge, et midagi on meie perekonnas lahti,» lisas Wiegand.

Uuringu läbiviimist juhtinud Oxfordi ülikooli professor Ian Tomlinson kommenteeris: «Need kaks vigast geeni on haruldased, kuid kui inimene need pärib, on tema tõenäosus soolevähki haigestuda väga suur.»

Tomlinson toonitas, et paljudes perekondades on üsna suur arv sugulasi, kes kõik on soolevähki haigestunud, kuid kellel ei esine kõnealuseid vigaseid geene. Professori sõnul aitavad uuringu tulemused määratleda siiski seda, kes vajavad tihedamat kontrollis ja sõeluuringus käimist ja kes peaksid olema ohtudest paremini teadlikud.

Tomlinsoni arvates on võimalik, et tulevikus suudetakse juba seesuguseid geenimutatsioone vältida.

Professor Richard Houlston lisas, et selle uuringu tulemused on viimaste aastate ühed olulisemad avastused soolevähi geneetikas.