Rootsi ja USA uurijad tegid kindlaks inimese nahas asuvad närvikiud, mis edastavad ajule puudutustest saadavaid mõnuaistinguid.
Inimnahast leiti «mõnunärvid»
19. aprill 2009, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul võib nende avastus aidata selgitada puudutuste rolli ja tähtsust inimsuhetes, kirjutab BBC News.
Lisaks C-taktiilseteks ristitud närvikiudude avastamisele tegid teadlased kindlaks, et mõnuaisting tekib ajus vaid siis, kui nahka silitatakse kindla kiirusega, milleks on 4-5 sentimeetrit sekundis. Väiksema või suurema kiiruse korral närvikiud ei aktiveerunud ja mõnutunnet ei tekkinud.
Samuti selgus 20 inimesega tehtud katsetest, et C-taktiilseid närvikiude esineb ainult neis kehapiirkondades, mille nahas esineb karvanääpse – näiteks käte nahast seda tüüpi närve ei leitud.
Ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud uuringu autorid tõid välja, et mõnu tekitava puudutuse kiirus on sama, mida kasutavad emad beebide lohutamisel või paarikesed kiindumuse näitamisel.
Uuringut juhtinud professor Francis McGlone’i sõnul on C-taktiilsete närvikiude näol tegu evolutsiooni käigus tekkinud mehhanismiga, mis aitab inimeste vahel lähedust luua ja suhetel kestma jääda.