Aastavahetuseks vajalikud esmaabiteadmised

Kergemate vigastuste puhul aitab ka esmaabist. Foto: Raigo Pajula

Jääs maapind, alkohol ja ilutulestik kombineerituna tähendavad aastavahetuse ajal suurt traumaohtu. Siin on mõned näpunäited aastavahetusel levinud traumade esmaabiks.

Kui kukkudes ei kaotata teadvust, ei teki krampe ja jäsemed liiguvad, siis võiks esialgu Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO juhataja Kuido Nõmme sõnul nende juurde tormamisega oodata ning kõigepealt püüda ise end aidata.

Esimeseks valuleevendajaks sobib ka lumi või jää, kuid seda ei tohi panna otse nahale - nii tekivad lisaks veel külmakahjustused. «Lume või jää peaks panema salli või mütsi sisse ja siis sellega nahale. Lisaks võib võtta kuni kaks tabletti 500 mg paratsetamooli, mis on trauma korral kõige õigem valuvaigisti,» kirjeldas Nõmm.

Ohtlikud on ka ilutulestikuraketid, mis tekitavad traumasid igal aastal. Raketist saadud põletuse esmaabi on samuti jahutamine - kas külm jooksev vesi või natukeseks põlenud kehaosa lumega katmine.

Arstiabi vajaduse kiirus oleneb põletada saanud piirkonna suurusest ja põletuse sügavusest. «Üks protsent kehapinnast on umbes peopesa suurune laik. Lapsel on põletus tõsine juba mõne protsendi suuruse põletuse korral, täiskasvanul olenevalt põletuse sügavusest 10 protsendi kandis,» selgitas Nõmm.

Kui põletuskoht ainult punetab, siis on ohtlik põletus paarikümneprotsendine ala kehast, kuid söestunud või sügavate villidega põletuse korral peaks kohe arsti juurde pöörduma.

Samuti tuletab Nõmm meelde, et kakluste korral ei maksa oma väiksemat vigastust tulla kohe EMO-sse fikseerima - sinikas tekib teatavasti alles 6-8 tunni möödudes ja siis on seda palju hõlpsam fikseerida.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas soovitab samuti kutsuda kiirabi kukkumisjärgse teadvusekaotuse, mälukaotuse, tasakaaluhäire, jäsemete tundetuse või oksendamise korral. Muul juhul võiks ise lähimasse haiglasse pöörduda.

Adlas tuletab meelde, et esmaabi kohta saab nõu küsida perearsti telefonilt 1220.