/nginx/o/2012/12/17/1489498t1hd117.jpg)
USA John Hopkinsi ülikooli teadlased avastasid, et sügeleva tundega tegelevad inimestel kindlad närvirakud.
Kas teadlased lahendasid sügelemise saladused?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased kasutasid hiirte peal helendavaid fluorestseerivaid rakke, et jälgida nende reaktsiooni ja teha kindlaks sügelemisega tegelevad rakud, kirjutab The Daily Telegraph. Teadlased leidsid, et teatud närvirakud tegelevad valu vältimiseks ainult sügelemise tundmusega.
John Hopkinsi ülikooli uurimistiim selgitas, et sügelust tuvastavad närvirakud nimega dMrgprA3+, mis ei suuda tuvastada valulikku aistingut. Need närvirakud paiknevad selgroos seljakeeliku lähedal. See selgitab ka inimeste vajadust hakata sügeledes kratsima oma nahka. Mitte iialgi ei sügele meil näiteks pankreas.
Varasemalt arvati, et valu ja sügelusega tegelevad ühed ja samad seotud retseptorid. Teadusavastus võib osutuda suureks läbimurdeks sügelemisvastase ravi väljatöötamisel, kuna ravimisel saab keskenduda kindlate rakkude vaigistamisele.
«Meie uuring rajas tee sügelemise edasiseks uurimiseks ja ka sügelemisvastaste teraapiate loomiseks,» lisasid teadlased.
Teadusajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uurimuses tõdesid teadlased, et neid rakke on otsitud juba aastakümneid. «Seesuguste neuronite leidmisse suhtuti skeptiliselt, kuna varasemate vaatluste käigus reageerisid samad neuronid ka valulikele aistingutele.»