/nginx/o/2009/04/20/165928t1hc734.jpg)
Kas naermine just parim ravim on, seda on raske öelda, kuid värskele uurimusele toetudes võib väita, et tervise tugevdamisel on heast huumorist kasu küll.
Uuring: naer toob tervise
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
20. aprill 2009, 14:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased võtsid vaatluse alla 20 diabeeti põdevat inimest, kellel kõigil oli kõrge risk südamehaiguste tekkeks. Inimesed jagati kahte rühma. Nad said samu ravimeid, kuid ühte rühma kuuluvad inimesed vaatasid omal valikul iga päev pool tundi naljasaateid, teine rühm seda ei teinud, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Kaks kuud pärast katse algust oli nii-öelda naerurühmal (L-rühm) epinefriini ja norepinefriini tasemed madalamad teise rühma (C-rühm) inimeste vastavatest näitajatest. Nii epinefriini kui ka norepinefriin on stressitaseme indikaatorid.
Aasta möödumisel oli L-rühma HDL-kolesterooli (kasulik tervisele) tase tõusnud 26 protsenti, C-rühma vastav näitaja oli kosunud keskmiselt vaid kolm protsenti.
«Ka põletikule ja südamehaigustele viitavate markerite tase oli L-rühmal alanenud oluliselt enam kui C-rühmal,» ütles uuringut juhtinud Lee Berk Loma Linda ülikoolist.