Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Punane päevakübar teeb tervisega imet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Punane päevakübar.
Punane päevakübar. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Päevakübara (Rudbeckia) perekonda kuulub üle 40 liigi, mis kõik kasvavad looduses Põhja-Ameerikas, meie koduaedades on aga levinud peamiselt kollased liigid ning viimasel ajal ka punane päevakübar ehk siilkübar (Rudbeckia purpurea sün. Echinacea purpurea).


Siilkübar on väga hinnatud ravimtaim, milles on leitud glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C-vitamiini, mikroelemente jm, kirjutab

Maaleht.

Kõige tähtsamaks on peetud tema võimet tõsta organismi vastupanu haigustele: katsetega on tõestatud, et siilkübar suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket.

Juurtest keedetud teest on abi nahahaiguste puhul, sellega loputatakse mädanema läinud haavu ja põletikulisi igemeid (teaduslikult on tehtud kindlaks siilkübara antiseptiline toime), samuti ergutab siilkübar ainevahetust - suureneb nii toidu vastuvõtuvõime kui ka jääkainete eemaldamine organismist.

Punast päevakübarat tarvitatakse kapslite või tinktuurina hingamisteede ja neeruhaiguste korral, gripi levimise ajal soovitatakse iga päev profülaktika pärast sisse võtta siilkübara tinktuuri ning haigestumisel aitab see vähendada ja kergendada nii nohu kui ka kurgupõletikku.

Märksõnad

Tagasi üles