MTÜ Rahvakoolitus Elu baaskoolitaja ja kiirabivelsker Margit Pärna sõnul juhtub kiirabisse ikka patsiente, kes on tööhoos saega ära lõiganud oma näpu või käe.
Mida teha, kui saag lõikab otsast jäseme?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
21. aprill 2009, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärn rääkis Vikerraadio saatele «Tervist!», et kõige tavalisemad õnnetused juhtuvad just saega, kirvega või jääb näpp masinaosade vahele.
Kui saag jäseme täiesti otsast ära lõikab, on üks olulisemaid asju verejooksu peatamine. «Kui on terav lõikehaav, siis tuleb sealt verd väga palju ja see on vaja väga kiiresti kinni suruda.»
Rebimishaavast tuleb esimese veerand tunni jooksul verd vähem, kuid siiski on tarvis haav kiiresti kinni panna, sest pärast 15 minuti möödumist tuleb verd jällegi palju.
Igat näppu Pärna sõnul haiglas tagasi ei õmmelda, sest tõenäosus, et selle liikumisvõime taastub, on vaid 20 protsenti. Teisiti on asi pöidlaga, sest sellest sõltub inimese haaramisvõime. Samuti üritavad arstid tagasi õmmelda käe ja jala.
Õnnetuses eraldunud kehaosa tuleb hoida külmas, kuid selle lumme või külma vette pistmine pole Pärna sõnul hea idee. «Eraldiolev kehaosa ei tohi saada märjaks, see tähendab, et me paneme ta kilekotti ja teise kilekotiga paneme sinna kõrvale midagi külma.»
Sügavkülma eraldunud jäset panna ei tohi. «See eraldunud kehaosa võib kiirabi tulekuni olla ka külmkapis, aga mitte sügavkülmas,» hoiatas Pärn.