Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uuring: miks lähevad sõrmed vee all kortsu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Ujumine.
Ujumine. Foto: PantherMedia

Briti teadlased leidsid, et inimestel lähevad näpud veega kokkupuutel kortsuliseks, sest see aitab neil paremini vee all esemetest kinni haarata.

Teadlaste sõnul on tegemist suisa evolutsioonilise arenguga, mis aitab meil ümbritseva eluga paremini kohaneda. Kuigi sõrmede nn kortsumine on esmapilgul ebamugav, aitab see näiteks nõude pesemisel kinni hoida märgadest keraamilistest nõudest, kirjutab news.com.au.

Sõrmed lähevad vee all kortsu, sest vesi lämmatab veresooni, mistõttu tõmbuvad ka näpuotsad kokku ja tõmbavad nahka sissepoole.

«Kui minna ajas tagasi, siis kunagi aitasid kortsud sõrmedel inimesi märgades ilmastikuoludes toidu korjamisel ja veest hankimisel,» kommenteeris Newcastle´i ülikooli uurija Tom Smulders.

Newcastle´i ülikooli teadlased palusid uuringus inimestel ühest vee anumast teise erinevaid esemeid tõsta. Vee alla vajunud asju tõsteti üles nii kortsuliste sõrmede kui ka täiesti tavaliste kuivade kätega. Selgus, et kortsus näppudega õnnestus uuritavatel esemeid kiiremini veest välja tõsta.

Smuldersi hinnangul kortsuvad varbad vee all olles eeldatavasti selleks, et saaks kõndida või joosta paremini märjal pinnasel. Smulders kavatseb uuringuid samal teemal jätkata.

Märksõnad

Tagasi üles