/nginx/o/2013/01/10/1517722t1h2194.jpg)
Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördujaist kolmandiku moodustavad need patsiendid, kes peaksid abi otsima hoopis perearstilt.
Kolmandik kiirabisse pöördujaid vajab pigem perearsti abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saarte Hääle ajakirjanikuga vestelnud Kristiina (oma täisnime ei soovinud naine lehes näha – toim) tunnistas, et on pöördunud Kuressaare haigla EMOsse (erakorralise meditsiini osakonda – toim) selliste probleemide puhul, millega võiks ehk, vähemalt esialgu, hoopis perearsti juurde minna.
«Kui ikka on suur valu, aga parasjagu käes nädalavahetus või hiline õhtu, või kui perearstikeskusesse helistades selgub, et minu perearsti parasjagu tööl ei ole ja täna-homme ei tule ka, siis mida sa hädaga teed?» selgitas ta.
Naise sõnul läheb ka uuringute tegemine haiglas kiiremini kui perearsti juures, pealegi on tõenäosus, et probleemi põhjusele kiiremini jälile saab, suurem. «Kui perearst sind eriarsti juurde suunab, siis enne tuleb ju nädalaid oodata, kuni lõpuks konsultatsioonile pääsed,» tähendas ta.
Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisu sõnul pöörduvad Kuressaare haigla EMOsse nagu mujalgi Eestis väga mitmesuguste kaebustega ning haigusseisunditega inimesed.
«Patsiendi seisukohast võetuna on pöördumine muidugi põhjusega, kuid teatud osal juhtudest selgub, et EMO vastuvõtutuppa pöördumise asemel oleks olnud vajalik pöörduda hoopis oma perearsti poole,» tõdes ta.
Ta lisas, et ennekõike kuuluvad siia nn külmetushaigused, kuid ka kroonilised haigused.
Tuisu hinnangul on viimaste puhul oluline uuringute tegemine ja ravi korrigeerimine just oma perearsti või mõne muu spetsialisti juures.
«Aastas keskmiselt on viimati nimetatud patsientide osakaal kuus 33–35 protsenti kõikidest EMOsse pöördujatest,» nentis Tuisk.