Jaanuari esimesel nädalal kasvas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine 12 protsendi võrra.
Aasta alguses hakkas grippi nakatunute arv taas kasvama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide poole pöördus 3121 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed. Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 22 protsenti, teatas Terviseamet.
Enim haigestusid lapsed vanuses 0-4 aastat, kuid haigestumuse kasv selles vanuserühmas ei olnud märkimisväärne (13%). Täiskasvanute hulgas kasvas haigestumus 66 protsenti, vanemaealiste inimeste 65 ja enam vanusegrupis haigestumus aga koguni kolmekordistus.
Sellest tulenevalt palub Terviseamet perearstidel pöörata erilist tähelepanu vanemealistele patsientidele ja võtta neilt haigestumise korral kindlasti proovid ka gripiviirusele.
Hospitaliseerimise näitajad kinnitavad haigestumuse trende. Haiglaravi vajas kaks gripiviirusega patsienti, neist üks vanusrühmas 0-4, teine vanusrühmas 65 ja vanem.
Kuna Eestis on valdavalt levinud gripi viiruse tüüp B, mis on väiksema leviku potentsiaaliga, on käesoleval hooajal haigestumise kasv suhteliselt aeglane. B gripiviirus põhjustab enam üksikuid haigusjuhte, väga harva epideemiad.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 36 korral, neist 16 korral on olnud tegu A-gripi ja 20 korral B-gripi juhuga.
Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis ringleb A gripiviiruse alatüüp p(H1N1)2009, mis on rahva seas tuntud kui seagripp.