Südamele mõtlemine päästab insuldist

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul suurendab infarkti ja insulti haigestumise riski kõige enam kõrge vererõhk. Foto: Marina Puškar

Eestis on südamehaigused endiselt surma põhjuseks number üks, inimeste varajane suremus südame-veresoonkonna haigustesse on naelutanud meid Euroopa Liidus häbiposti.

Südame- ja veresoonkonna haiguste (SVH) ravi on pikaajaline ja kallis ning toob tervishoiusüsteemile suuri kulusid. Varajane ehk nooremalt kui 65-aastaselt haigestumine avaldab negatiivset mõju ka majandusarengule.

Rahvastiku tervise ja riigi majanduse seisukohalt on varane suremus olulisem näitaja kui üldine suremus. 2007. aasta kogusuremusest moodustas varane suremus ligi 30%. Vastavalt statistikaameti 2008. aasta andmetele oli sellest kolmandik omakorda põhjustatud just südame- ja veresoonkonna haigustest.

Võrreldes Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega on Eesti eripäraks just neisse haigustesse haigestumine ja suremine suhteliselt varases eas. Samas on südamehaigused tervisliku eluviisiga ja vajadusel vererõhu-, kolesterooliravimite ning aspiriini kasutamisega hästi ennetatavad.

Ameerika Ühendriikides on südame-veresoonkonna haigustesse suremus aastakümnetepikkuse ennetustegevusega juba sedavõrd vähenenud, et suremuse põhjuste osas on esikoht loovutatud vähkkasvajatele.

 Sellel nädalal tähistatakse igakevadist südamenädalat, mida Eestis on läbi viidud alates 1993. aastast. Seekordsel südamenädalal on põhitähelepanu suunatud vereringeelundite haiguste ennetamisele.

Eestis on vereringeelundite haigustesse suremuses läbi aastate suurimat rolli mänginud südame isheemiatõbi, millele järgnevad peaajuveresoonte haigused ja kõrgvererõhktõbi.

Kulgeb hiilivalt

Nii südame- kui ajuveresoonkonna haiguste tekkeks kujunevad eeldused välja vargsi ja aastate jooksul. Teada on ka tõde, et nende haiguste teke on tugevalt seotud inimeste elustiiliga. Tänapäevane kiire elutempo justkui sunnib meid kasutama liikumiseks autot, ostma valmistoitu ja lükkama edasi puhkust, mida organism pidevalt vajab.

Riskitegurid, mis seejuures tervist omakorda mõjutavad, on kõigile tuttavad – ebatervislik toitumine, ülekaal, stress, alkoholiga liialdamine ning suitsetamine.

Just nende tegurite toimel kujunevad välja insult ja südamelihase infarkt, mis on tänapäeval kogu arenenud maailmas, sealjuures ka Eestis, kujunenud tõsiseks probleemiks. Ilmselt on raske leida inimest, kes poleks nendest levinud ja rasketest haigustest kuulnud või nendega lausa lähemalt kokku puutunud.

Siinkohal oleks paslik kirjutada veidi terminitest. Tihti ei tehta vahet insuldil ja ajuinfarktil. Insult on üldtermin, mis tähistab äkki tekkinud ajuvereringe häiret. Insuldi võib jagada kaheks vormiks: isheemiliseks insuldiks ehk ajuinfarktiks ning hemorraagiliseks insuldiks ehk aju verevalumiks.

Ajuinfarkt on sarnane südame(lihase) infarktiga ning selle puhul on tegemist mingi ajuveresoone sulgumisega kas trombi või selle tükikesega, mis tingib verevoolu lakkamise ning vastava ajupiirkonna hukkumise.

Riskiteguritest vabaks

Veel kümme aastat tagasi oli sageli tegemist fataalse haigusega, nüüdseks on õnneks meditsiin ka insuldi vallas edasi liikunud ning on olemas esimene tõestatud efektiivsusega ravimeetod isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti raviks.

Südamelihase infarkt on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille põhjustab verevoolu katkemine arteri(te) ummistumise tagajärjel. Infarktiga seoses osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd.

Kõige kõrgem on insuldi- ja infarktirisk hüpertoonikutel. Hüpertensioon e kõrgvererõhktõbi on südameveresoonkonna haigus, mis esineb peaaegu pooltel keskealistel inimestel. Tihti arvatakse, et mis see väheke kõrgem vererõhk ikka teeb.

Kui vererõhk on kõrge olnud juba aastaid, ei jää tagajärjed tulemata. Kui kõrge vererõhuga kaasneb ka diabeet ja kolesterooli tõus, on juba väga halvasti. Ja kui hüpertoonik veel ka suitsetab, siis on enam-vähem kindel, et tüsistused tulevad varem või hiljem. Tekkida võivad püsivad kahjustused ja kaasneda invaliidistumine.

Mida me saame teha südame- ja vereringeelundite haiguste vältimiseks? Meie endi kätes on selleks tõeliselt efektiivsed vahendid: tervisespordi harrastamine, lisakilodest vabanemine, hoidumine liigse soola tarbimisest, suitsetamisest loobumine ja alkoholitarbimise piiramine.

Ülekaalulisus, eriti üleliigse kõhuõõnesisese rasva olemasolu, on kasvav trend. Kuid lisakilodest vabanemine – just esimese kümne lisakilo kaotamine on eriti oluline – vähendab oluliselt riskifaktoreid. Seega, ennetades insulti, ennetame ka südamelihase infarkti ja nii tabame kaks kärbest ühe hoobiga!

Südamenädala eesmärk on panna inimesi rohkem tähelepanu pöörama oma eluviisile ja julgustada neid tegema tervisele positiivseid otsuseid. Alustagem muutustega kvaliteetsema ja pikema elu nimel juba täna!

Ohtlik tõbi
Suremus vereringeelundite haigustesse 2007. aastal:
•    südame isheemiatõbi 51%
•    peaajuveresoonte haigused 20%
•    kõrgvererõhktõbi 11%
•    muud vereringeelundite haigused 18%