Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu ravikindlustuse seaduse muutuse, mis lubab haiglatel küsida patsientidelt visiiditasu kuni viis eurot ja voodipäevatasu kuni 2,5 eurot.
Patsiendid võtavad visiiditasu tõusu paratamatusena
Alates 10. jaanuarist tõstiski Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse eriarstiabi, sh erakorralise meditsiini osakonnas osutatud abi visiiditasu viie euroni. Voodipäevatasu tõstmiseks oodatakse nõukogu otsust.
Regionaalhaigla ees küsitletud inimesed võtsid visiiditasu tõusu kui paramatust ning enamasti mõistsid, et seda oli vaja teha.
Siim Suitsevi arvates ei ole viis eurot väga suur raha. «Mis selle viie euro eest ikka saab. Kui sellest hinnatõusust ka teenuse kvaliteet tõuseks, siis oleks mõistlik, aga kui järjekorrad jäävad endiselt poole aasta pikkusteks, siis on see mitteratsionaalne otsus,» kirjeldas Suitsev.
Pensionär Esta Vene ütles, et visiiditasu oleks võinud tõsta esialgu näiteks 3,2-lt eurolt neljale eurole. «Ma olen sellega väga nõus, et hooldusõed ja teised meditsiinitöötajad saavad palka juurde – see on hädavajalik. Aga seda kinni maksta pole pensionäri jaoks lihtne,» lisas ta.
Ivar Rosin aga sõnas, et tema arsti juures ei käi ja teda seega muudatus ei puuduta, kuid pensionärid hakkavad tõenäoliselt nüüd arsti juurde minekust hoiduma. «Arst tehku oma tööd, riik ju maksab palka. Riik tõmmaku hoopis kaitsekulutusi kokku, kui raha vaja on,» ütles Rosin.
Lya Uuvitsa hinnangul võiksid kõrgemat visiiditasu maksta tööl käivad inimesed, kuid pensionärid võiks sellest vabastada. Samas nentis ta, et kõik hinnad on tõusnud.
«Aga see on absurd, et nüüd ka tervisevaldkonda jõudis. Sellised hädavajalike ja vältimatute teenuste hind nagu arstiabi ei tohiks siiski tõusta,» rääkis Uuvits. «Aga eks arstide palka oli vaja tõsta, sellest saame kõik aru ja kui riik ei leia mujalt ressursse, siis jääbki nii. Eks see mõjub pigem pensionäridele ja lastega peredele – neil on iga sent arvel.»