Põhjarannikule intervjuu andnud perearsti Natalja Loginova hinnangul olid paljud koduvisiidid omal ajal põhjendamatud ning neid tehti haiguslehe algatamise jaoks.
Perearst: omaaegsed koduvisiidid olid suuresti põhjendamatud
«Jaoskond oli suur: kesklinn ja kogu Lõuna mikrorajoon. Jooksin nende pikkade majade ümber kella kaheksani õhtul, sest vahel oli 50-60 kojukutset päevas,» meenutas pea kahekümne aasta eest Kohtla-Järvel tööd alustanud arst Natalja Loginova Põhjarannikule antud intervjuus.
Kogenud arsti sõnul oli osa kojukutseid tollal tõesti põhjendatud, aga enamikul kordadel tuli arstil vaid fikseerida, et inimene on haigestunud. «See ei ole arsti töö. No ja mis sellest, kui inimesel on palavik, isegi mitte kõrge – milleks talle arst koju kutsuda? Tollal oli lihtsalt niimoodi kombeks,» tõdes arst.
Koduvisiitideks pole vajadust
Perearsti sõnul teeb ta ka tänapäeval koduvisiite, kuid mitte eriti tihti, sest selleks puudub vajadus. Kindlasti teeb ta esmase visiidi vastsündinute juurde. «Üks asi on see, kui vanemad toovad lapse arsti juurde – laps on hoolitsetud, söönud. Aga kodus on vahel hoopis teine olukord, seepärast on oluline näha, kas lapse heaks on kõik valmis, mis tingimustes ta viibib. Tal võib olla vana häll, kuid see on ette valmistatud ja selles pole midagi halba. Vahel juhtub, et lapsevoodi on viimase peal, aga see seisab täiesti sobimatus kohas,» selgitas ta.
Loginova sõnul on väikelapsed ikka vahel haiged ja see ei muutu, aga raskeid juhtumeid on vähemaks jäänud ja tüsistusi pole juurde tulnud. «Tänapäeval on palju kõikvõimalikke preparaate, apteeker teab, kuidas neid manustada, halba ei müüda. Puudub vajadus kutsuda arst koju või minna vastuvõtule retsepti saamiseks,» leidis arst.