Lugeja küsib: kas regulaarne veredoonor võib olla kindel, et on terve?

Doonoriveri. Foto: Raigo Pajula

Aare, kes on juba pikemat aega doonorverd andnud, on alati arvanud, et seni kuni verekeskusest temaga ühendust ei võeta, ei saa tal tõsist haigust olla. Kas selles ikka võib nii kindel olla? Milliste haiguste suhtes aga verekeskus tegelikult annetatud verd testib?

Vastab Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst Gulara Khanirzajeva:

Verekeskuse laboris kontrollitakse doonorverd B- ja C-hepatiidi viiruste ning HIV ja süüfilise tekitaja suhtes. Kui nende nakkuste analüüs osutub positiivseks, võtab verekeskus doonoriga ühendust ja kutsub ta nõustamisele ning suunab eriarsti konsultatsioonile. Kõikide nakkuste suhtes ei ole paraku võimalik doonorverd testida, seega ei saa doonorlust pidada universaalseks tervisekontrolliks.

Doonori enda ja patsiendi ohutuse tagamiseks on äärmiselt oluline, et doonor vastab ausalt doonoriküsimustikule, et võimalikult maksimaalselt vältida vere teel levivate nakkuste ülekandmist. Siinjuures peab mõtlema ka nakkuste peiteperioodile, mille jooksul labor nakkust tuvastada ei saa. Lisaks nakkusmarkerite uuringutele on doonoril tänu meditsiinilisele läbivaatusele ülevaade ka enda hemoglobiinitasemest (st teadmine, et pole aneemiat) ning vajadusel kontrollitakse doonori vererõhku.

Kindlasti ei soovita verekeskus aga käia verd loovutamas vaid selleks, et enda tervist kontrollida. Eeldame, et inimene tuleb verd loovutama vaid siis, kui tunneb end tervena. Kui on kaebusi või kahtlusi tervise suhtes, peab kindlasti pöörduma oma raviarsti poole, kus tehakse vajalikud uuringud.