Kiirabireform jagab turu ümber ja toob kiirabibrigaade juurde

Kiirabi. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

2014. aastast käivituv kiirabireform peab patsientidele tähendama erakorralise abi paranemist, kiirabiteenuse pakkujatele aga 28 miljoni eurose turu ümberjagamist, mis kümmekonna väikehaigla jaoks tähendab karmi tõehetke.

Kui praegu saadab Eestis 90 kiirabibrigaadi välja 24 tervishoiuasutust, siis aasta pärast peaks neid alles olema kümmekond, aga brigaade juba 117.

«Uued brigaadid lisanduvad Valka, Häädemeestele, Türile, Tapale, Sauele, Raekülla, Tallinnas Lasnamäele, Haaberstisse ja kesklinna ning Iisakule, kus praegu on vaid suvine kiirabi, ja Jõgevale teine brigaad, kus viimasel kolmel aastal on olnud üks Tartust ümber suunatud brigaad,» loetles reformi vedav terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe.

Ta kinnitas, et patsiendi jaoks tähendavad muudatused olulist võitu kiirabi kättesaadavuses ja inimese jaoks pole vahet, mis on kiirabiasutuse nimi.

Patsientide jaoks võib siiski murekohaks osutuda, kui väikehaigla kiirabi on seni haige oma haiglasse viinud ning kas ööseks haiglasse jätnud või paremal juhul koju tagasi sõidutanud, siis vähemalt koju sõidutamist valvekiirabidega ei peeta õigeks. Võib tulla uus väljakutse, kuhu mitmekümne kilomeetri kaugusele haiget sõidutama läinud kiirabi ei pruugi vajalikult kiiresti jõuda.

Kaljumäe tõdes, et haigete transport pärast abi osutamist haiglas, tahab maakondades paremat organiseerimist.

«Soomes on see taksoga korraldatud,» tõi Tallinna kiirabi juht Raul Adlas näiteks.

Kaljumäe sõnul jäävad uute kiirabipiirkondade puhul suuresti kehtima maakonnapiirid.

Pärnu haigla kiirabi töötab juba aastaid enam-vähem samades piirides, mis Pärnu piirkonnas ka kava järgi olema saab. See tähendab, et lisaks Pärnumaale kaetakse ka Lõuna-Läänemaa. Kas pärnakate alale võib konkureerida ka keegi teine, selgub 15. veebruaril, konkursi lõpukuupäeval. Ilmselt võib Pärnu haigla tunda end kindlamalt kui Tallinna või ka Lõuna-Eesti kiirabiasutused.

«Väikehaiglate jaoks on see tõehetk – kas keskenduda tulevikus rohkem ambulatoorsele tööle, sealhulgas kiirabile,» ütles Kaljumäe ja rõhutas, et konkursil arvestatakse senist tööd ja see võib anda võimaluse ka väikestele. «Kui aga senine töösooritus on minimaalne, siis nüüd oma vitsad peksavad. Kui tegevusluba pole seni ära võetud, siis see ei tähenda, et kõik oleks korras,» oli reformijuht kriitiline, konkreetseid haiglaid nimetamata.

Lõuna-Eestis on seni kõige suurem tegija olnud Tartu kiirabi – ulatub kõigisse kolme maakonda ning lisaks ka Jõgevamaale. Samas konkursitingimused ei luba üle kahe piirkonna ühel kiirabil endale saada. See tingimus ei meeldi ei Tartu ega ka Tallinna kiirabile.

«Ühele võiks lubada 3-4 piirkonda,» arvas Tallinna kiirabi juht Raul Adlas, kes siiani on peaaegu kogu Tallinna katnud. Ajalooliselt on kujunenud, et teine suur tegija Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaigla on töötanud ümber Tallinna Harjumaal. Nüüd on neil võimalus konkureerida ka Tallinnas sees.

Kaljumäe sõnul on reformi üks eesmärk arsti- ja õebrigaadide rollide selgem eristamine. «Praegu teevad arstibrigaadid sama tööd, mis õebrigaadid,» tõdes Kaljumäe, soovides, et edaspidi sõidab arstibrigaad välja tõesti keerulisematel, elustamist vajavatel juhtudel. «Kiirabiteenus on eelkõige õeteenus – oleme õdesid koolitanud ja nad on väga head professionaalid,» kinnitas Kaljumäe.

«Arsti põllu peale tuua on rumalus – arsti koht on haiglas,» oli veendunud ka Adlas.

«Arsti väljasõitu on vaja paarituhandel juhul aastas,» nimetas Kaljumäe. «Oleme siiani võimalusel arste, kes on aastaid kiirabis sõitnud, kiirabis hoidnud, aga kui tahame noori arste kiirabisse tööle tuua, peame pakkuma neile professionaalselt huvitavamat tööd, mis eeldab erakorralise meditsiini residentuuri läbimist,» ütles Kaljumäe. «Praegu oleme arstide ringi laiendanud andes kvalifikatsiooninõuetes järele.»

Kaljumäe hinnangul võib konkurss tuua vähemalt 15 erinevat pakkumist – nii tervikpiirkonadele kui väiksematele osadele.

Kui 2000. aastast on tervishoidu reformitud, siis kiirabis pole olulisi muudatusi toimunud. Vaid kiirabi korraldamise juhtimine on maavanematelt liikunud terviseametisse.

Kiirabiteenust pakuvad veel tänagi mitmed väikehaiglad, mis raviasutustena on ammu Eesti tervishoiukaardilt kadunud – nagu Märjamaa, Tõrva, Orissaare või Kallavere.

2007. aastal, kui sõlmiti esimesed pikaajalisemad lepingud kiirabidega, siis jäid teenust osutama enamalt jaolt need, kes seda ajalooliselt olid aastakümneid teinud.

KIIRABI ARVUDES: Aastas sõidavad kiirabibrigaadid rohkem kui 250 000 väljakutsele, 35 protsenti haigetest viiakse haiglasse ja 2013. aastal on kiirabi eelarve üle 28,7 miljoni euro.