Juhul kui kärbitakse taas haigekassa eelarvet, jõuavad patsiendid plaanilise arstiabi kättesaadavuse vähenemise tõttu haiglasse juba raskes seisundis, suurendades niiviisi erakorralise meditsiini töökoormust.
Kärped ähvardavad erakorralist meditsiini koormuse kasvuga
22. aprill 2009, 19:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgas ei soovinud kirjeldada kõige mustemaid stsenaariume, mida tulevik võiks erakorralise meditsiini ja kiirabi töös kaasa tuua. Selge on aga see, et kui inimestel puudub võimalus pääseda õigeaegselt eriarsti juurde, halveneb nende tervislik seisund, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Nad satuvad erakorralise meditsiini osakondadesse juba raskemas seisundis ja nende ravi läheb tunduvalt kallimaks maksma kui tavapäraselt läheks,» ütles Remmelgas.
Üldine majandusolukorra halvenemine võib kaasa tuua ka selle, et seni erameditsiini teenuseid kasutanutel pole selleks enam raha ning haiglate erakorralise meditsiini osakondades töötavatele arstidele toob see aga kaasa töökoormuse kasvu.
Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Sergei Nazarenko arvates tooks see arstidele kui kutsumuse poolest inimeste abistajatele kaasa pettumuse oma töös.
Kui on vaja kulutusi kärpida, siis kõige lihtsam on hoida kokku palgafondilt, kuid see tähendab kas meedikute sissetulekute vähendamist või koondamisi ning neid arste, kes on parema palga pärast välismaale tööle läinud, on väga raske taas Eestisse tööle meelitada.