/nginx/o/2013/01/14/1522884t1hc30e.jpg)
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige ja apteeker Kristiina Sepp leiab, et kui täna ei ole Eestis käsimüügiravimite kuritarvitamisega teadaolevalt nii tõsiseid probleeme kui mujal maailmas, siis ravimite müük kauplustes võib tuua käsimüügiravimite mürgistuste kasvu.
Sepp märkis, et mürgistuse oht on suurim valuvaigistite puhul, kuna inimesed ei teadvusta endale ravimeid ostes, et soetatud gripitee ja paratsetamooli tabletid sisaldavad sama toimeainet.
«Ebatavaline ei ole olukord, kus inimene ütleb, et Ibustari võtab palaviku korral ja Ibumetini peavalu korral – mõlemad sisaldavad aga ibuprofeeni.»
Kui ravimid oleksid kergemini kättesaadavad kauplustes ei oleks Sepa sõnul enam kedagi inimest ravimileti juures nõustamas, milliseid tablette võtta ning kuidas. «Kuna meil on käsimüügiravimid saadavad täna ainult apteegis on meil ka vähem ravimimürgistuse juhtumeid.»
Ravimite ohutumaks tarbimiseks on Euroopas hakatud vähendama suurte pakendite müüki, et inimene peaks käima tihedamini apteegis proviisoriga suhtlemas.
Sepa hinnangul vähendaksid väiksemad müüdavad pakendid ringluses olevate ravimite hulka ning olukordi, kus inimesed viskavad prügikasti vanaks jäänud tabletid, mis leiavad sealt oma tee tarbija kätesse. «Kindlasti oleks ka üleannustamise juhtumeid vähem.»
Apteekrid rõhuvad üha enam vajadusele tutvuda ravimi infolehega ning annavad alati nõu, kas ja kuidas üht või teist ravimit tarvitada. Sepp märkis, et vanemad inimesed on altimad infolehti lugema, noored aga mitte.
Üldiselt ei ole olukord Eestis teadaolevalt nii halb võrreldes mujal toimuvaga, kui aga ravimid muutuvad kättesaadavaks kauplustes jõuaks Eesti ravimimürgistuste arvu kasvuga naaberriikidele kiiresti järgi.
Hiljuti avaldas Rootsi mürgistuste infokeskus muret sellepärast, et paratsetamooliravimid on riigis liiga kättesaadavad. Nende ravimite oskamatu tarvitamine on toonud kaasa mürgituste arvu kasvu.
Tervise arengu instituudi pressiesindaja Maris Jakobsoni sõnul on Eestis paratsetamooliravimid põhjustanud vähemalt kolm juhuslikku mürgistust ja ühe surma.
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri edastatud andmete kohaselt suri ravimi kõrvaltoimete tõttu Eestis 2011. aastal üks 84. aastane naine ja üks 89. aastane meest, valdavalt surid nad trombolüütiliste ravimite ja vereosiseid mõjustavate tegurite tõttu.
Juhuslikku mürgistusse antiepilektlkumide, sedatiivhüpnootiliste, parkinsonismivastaste või mujal klassifitseerimata psühhotroopsetesse ravimitesse suri tunamullu 10, aasta enne seda 13 inimest. Hallutsinogeenide üledoosi suri 2011. aastal 122 inimest ja 2010. aastal 94 inimest.
Apotheka andmetel on Eestis enammüüdud käsimüügiravimiteks valuvaigistid, mis on üleannustamise korral ohtlikud - Ibuprofeen, Ibustar, Solpadeine, Paraflux 30 ja 10 tableti kaupa aga ka Sudafedi külmetus- ja nohutabletid ning Xymelini nohutilgad. Eelmisel aastal enim ostetud ravimite hulka kuulusid ka maohaavandite leevendamiseks kasutatavad Rennie närimistabletid ja Loperamid, mida kasutatakse seedimise vaeguste korral.
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)