Sotsiaalminister Taavi Rõivas kinnitas, et tal on väga kahju, et osa tervishoiutöötajatest ei ole nõus alla kirjutama hea tahte koostööleppele, kuid ministri meelest on tervishoiu tulevikusoovid siiski selgelt kaardistatud.
Rõivas: tervishoiu tulevikuplaanid on hästi kaardistatud
Tervishoiutöötajad teatasid täna, et nad ei kirjuta alla sotsiaalministeeriumi koostööleppele. Tervishoiutöötajate hinnangul on valminud sotsiaalministeeriumis ebamäärane dokument, mis räägib põhimõtetest, arendamisest, suurendamisest. «Mõõdetavad tulemused on asendatud selliste sõnadega, mis kuuluvad hämamise leksikoni ega sobi tõsistesse lepingutesse,» seisis tervishoiutöötajate pressiteates.
Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on aga 22 tervishoiuorganisatsiooni, kes Eesti tervishoiu valupunkte arutasid, jõudnud leppe sisu osas konsensusele ja kaardistanud ära olulisemad tegevused, et tervishoid oleks jätkusuutlik.
«Tõsi on see, et tegu on kompromisstekstiga, sest erinevatel organisatsioonidel on sageli erinev nägemus ning prioriteedid. Nii polegi lõpptekst kellegi «nägu», vaid kokkulepe sellest, kuidas ühiselt edasi minna,» kinnitas Rõivas.
Rõivase sõnul on väga oluline rõhutada, et leppes pole antud katteta lubadusi. «Kõik eesmärkide saavutamiseks planeeritud tegevused on kirjeldatud tegevuskavas kuupäevade ja vastutajatega. Lepe seab eesmärgiks hoida avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest vähemalt 12,3 protsenti, kuigi ei ole ilmselt osalist, kes ei sooviks tervishoiu eelarve kasvu. Sotsiaalministril valitsuse liikmena pole võimalust võtta eelarveaastat ületavaid kohustusi, seda saab teha üksnes parlament,» selgitas Rõivas sotsiaalministeeriumi pressiteates.
Tema sõnul ei soovi sotsiaalministeerium, et lisaraha tuleks tervishoidu patsiendi omaosaluse kasvust. «Kui tervishoiusektor lepiks kokku hoida tervishoiukulud vähemalt samal tasemel kui sel aastal, kasvaksid need koos riigieelarve kasvuga ehk samas tempos kogu Eesti edenemisega.»
Sotsiaalministeerium kinnitab, et hindab kõrgelt tervishoiusektori esindajate ühiseid pingutusi hea tahte koostööleppe koostamisel. «Vaatamata sellele, kas kõik osapooled leppele alla kirjutavad või mitte, juhindume oma edasises töös mitme kuu jooksul läbi arutatud ja leppes kirjeldatud tegevustest, et Eesti tervishoid oleks kvaliteetne, jätkusuutlik ning mis kõige tähtsam, meie inimeste tervis hoitud. Loodan väga, et tervishoiutöötajad siiski omavad head tahet teha koostööd tervema Eesti nimel,» selgitas Rõivas.