Ravimata viirushaigus võib tuua karmimaid tüsistusi

Külmetushaigused. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Tervise Fondi juht ja perearst Eero Merilind rääkis, et välja ravimata viirushaigused võivad põhjustada tüsistusi.  

«Terve tugev organism saab viirustest ise võitu, enesetunne läheb paremaks, lihasvalu ning palavik kaovad  ära. Kui 3.-4. päevaks enesetunne ei parane, siis tüsistustena võivad  tekkida  keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, bronhiidid ja kopsupõletik,» selgitas Merilind.

Üldiselt inimesed saavad perearsti sõnul aru, et tegemist on viirusega ja oskavad ise võtta  õigeid ravimeid, on mõned päevad kodus, kuid viirushaigus võib jääda siiski täielikult välja ravimata. «Paari nädala pärast tunnevad nad, et tekib suur nõrkus ning higistamine – siis on tekkinud kopsupõletik.»

Ülemiste hingamisteede viirushaigusi võib Merilinnu sõnul esineda kõikidel aastaaegadel, aga tavaliselt on jaanuaris, veebruaris ja märtsis kõige rohkem viiruseid. «Kõige levinum on praegu olnud gripiviirus, aga on ka RS-viirust ja paragripiviirust,» rääkis Merilind.

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustab üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino-, paragripi-, adeno-, koroona- ja RS-viirusega. Paragripi-, adeno- ja RS-viirusi nimetakse veel gripilaadsete haiguste tekitajateks.

Merilinnu sõnul on ilma laboratoorse  diagnostikata nii põdejal endal kui ka arstil raske eristada, missugune viirus on inimest konkreetselt tabanud. «Võib olla üks viirus või teine, aga võib olla ka mitmete  erinevate viiruste kombinatsioon,» lausus ta. Näiteks praegu küllaltki levinud RS-viirus tekitab vastikut köha ja isegi lämbumistunnet, nii et haigel on väga raske hingata.

«Ka meie, arstid, kontrollime informatsiooni terviseametist. Hästi töötab terviseameti seiresüsteem, mis annab informatsiooni, milliseid viiruseid kõige rohkem esineb,» selgitas perearst.

«Kõik gripilaadsed viirused algavad ikka palavikuga. Palavik kestab kuskil 3–4 päeva. Sellel ajal peab inimene tegelema  palaviku langetamisega, tarbima rohkelt vedelikku ja kui neljandaks-viiendaks päevaks pole palavik langenud, peaks pereõe või perearstiga ühendust võtma,» soovitas Merilind.

Ära oota palavikku

«Meil on väga tublid pereõed, kes oskavad väga hästi nõu anda järsku alanud viirushaiguste  ravi kohta ning teavad, millal patsient vajab arsti vastuvõttu,» märkis Merilind.

Arsti sõnul viiruste vastu antibiootikumid ei mõju ja perearstid ravivad viirushaigusi ikka sümptomaatiliselt. «Vedelik aitab viirust organismist kiiremini välja saada. Paratsetamool, ibuprofeen või aspiriin vähendavad lihasvalu ja palavikku,» lausus arst.

Merilinnu hinnangul on väga raske ennustada, kuidas haigus kulgeb. «Kui inimese  organism saab viirusest jagu, siis umbes kolmandal või neljandal päeval palavik taandub ja enesetunne  muutub paremaks,» rõhutas ta.

Merilind toonitas, et kõige raskem on nimetatud viirustest gripp. «Gripi puhul võib palavik kesta pikalt ja enesetunne on väga  halb. Kergemaks võib minna alles kuuendal või seitsmendal päeval, aga kui siiski enesetunne ei ole hea ja püsivad jätkuvalt nõrkus, väsimus, peavalu, köha, nohu, soovitan arstiga konsulteerida,» soovitas Merilind.

Merilind nentis, et inimesed siiski oma igapäevastes toimingutes käivad poes ja tööl ning lapsed lasteaias või koolis. «Lasteaialaste puhul võib öelda, et kui on näha, et laps hakkab haigeks jääma, jätke ta paariks päevaks koju. Sama  kehtib ka koolilaste puhul – kui tal on halb enesetunne, siis las ta olla paar päev kodus, puhkab, magab ning haigus ei süvene. Ei pea ootama, et tekib kõrge palavik või köha ja alles siis jätame ta koju.»