/nginx/o/2013/01/29/1546164t1he883.jpg)
Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendis on määratud ajad, millal lapsed peavad käima haigusi ennetaval arsti vastuvõtul ning selle järgimist kontrollib perearst.
Nägemist tuleks kontrollida juba kolmeaastastel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tihedate kontrollide tarvilikkus lapse esimesel eluaastal ei tekita vist kelleski küsimusi, siis kolmeaastase lapse kohustusliku silma- ja hambaarstivisiidi vajalikkus ei ole kõigi jaoks nii selge.
Perearst Diana Ingeraineni sõnul tuleks hiljemalt selles vanuses diagnoosida need häired, mida saab korrigeerida. Suurem osa haigusi või probleeme diagnoositakse aga juba enne kolmandat eluaastat.
Varakult arsti juurde
Eesti lapsevanemad on perearsti sõnul teadlikud ja neile selgitatakse tervisekontrollide vajalikkust juba lapse sündimisel. «Isegi kui nad ise kohustuslikule kontrollile ei ilmu, saame need lapsed kätte tavaliselt ka siis, kui nad pöörduvad meie poole muude haigustega, sest see on sagedasti põdemise periood,» rääkis Ingerainen.
Sandra tütar sai prillid siis, kui oli aasta ja üheksa kuune. «Avastasime ise, et lapsel vaatab üks silm natuke kõõrdi,» rääkis tüdruku ema. «Arsti juurde minnes öeldi meile, et vasakpoolne silm on nn laisk silm, +2,5.»
Korrigeerivad prillid kirjutati lapsele välja kohe pärast silmaarsti juures käiku ning lisaks prillidele hakati kohe ka paremat silma kinni katma, et teist silma treenida.
«Arst ütles küll, et mida varem raviga alustada, seda parem. Laps pidigi muidu hakkama eelistama tervema silmaga vaatamist ja teine jääb aina nõrgemaks,» selgitas Sandra, miks on kasulik võimalikult varakult arsti poole pöörduda.
Tallinna lastehaigla kesklinna lastepolikliiniku silmaarsti Epp Tomingase sõnul on tegelikult soovitatav laste silmi kontrollida juba esimesel eluaastal, et avastada võimalikud kaasasündinud silmahaigused, silmade liikuvuse häired ja kõrvalekalded silmade ehituses.
«Kindlasti on vaja minna silmaarstile nende lastega, kelle vanematel endil on olnud lapseeas silmadega probleeme, näiteks kõõritamine, «laisk silm», suur kaugnägevus või kaasasündinud lühinägelikkus,» selgitas Tomingas.
Nägemine areneb seitsmenda-kaheksanda eluaastani, kuid eriti oluline on Tomingase hinnangul laste silmade kontroll just kolmanda ja neljanda eluaasta vahel. «Selleks ajaks on laps saanud nii suureks, et on võimalik kontrollida tema nägemisteravust,» tõi arst välja lihtsa põhjuse.
Piimahammaste ravi
Kui nägemine pole korras, tehakse lisauuringuid ja määratakse raviprillid. «Laisa silma» korral on ühe silma nägemine halb, nägemine arendamiseks nõrgemas silmas tuleb paremini nägev silm kinni katta. Lisaks saab 3–4-aastasel uurida ka silmade koostööd.
«Lapse silmi tuleb kindlasti kontrollida ka enne kooli, sest kõrvalekalded silmade ehituses võivad ilmneda alles siis, kui silmade koormus suureneb ja lapsed hakkavad tegema rohkem lähitööd,» kirjeldas silmaarst.
Tallinna kesklinna lastepolikliiniku hambaarsti Tõnu Kalveti arvates oleks ideaalne, kui lapse esimene visiit toimuks umbes kaheaastaselt – see on aluseks heale koostööle hambaarsti ja lapse vahel.
«Laps kogeb, et arsti juures käik pole midagi hirmsat ja harjub oma suud avama, et arst saaks hambaid kontrollida,» ütles Kalvet. «Probleemi korral ei tohiks hambaarsti külastust ka esimesel eluaastal edasi lükata.»
Piimahammaste lõikumine toimub 5.–6. elukuust 2,5.–3. eluaastani ning ka piimahambaid peab Kalveti sõnul ravima, sest see mõjutab edaspidi lõikuvate jäävhammaste olukorda.
«Kui aga tulla esimesele visiidile juba probleemsete hammastega, saab laps sageli negatiivse kogemuse, mis võib jääda meelde aastateks,» kirjeldas Kalvet.
Tema sõnul tuleb arstil ka probleemi korral esimesel visiidil siiski vaid olukorraga tutvuda ja ravi algab teisest visiidist. Kahe visiidi vahepeal saab lapsevanem kodutööd teha ja last ette valmistada. «Väikelapsi ravitakse vajadusel ka ema või isa süles, et laps tunneks end turvaliselt,» lisas Kalvet.
Alates kuuendast eluaastast on Kalveti hinnangul tingimata vajalik arsti juures käia isegi kaks korda aastas, sest siis hakkavad lõikuma jäävhambad ning arst saab kontrollida hambumuse kujunemist, jäävhammaste seisundit, suuhügieeni ja vajadusel viia läbi ennetavaid protseduure.