Inspektsioon jahib tervisekontrollist viilijaid

Tervisekontrolli korraldamise mõte jääb paljudele tööandjatele segaseks. Pildil mõõdab töötervishoiuarst Tiia Piho patsiendil vererõhku. Foto: Margus Ansu

Veebruarist alustab tööinspektsioon üleriigilist sihtkontrolli, mis uurib, kas tööandja saadab kõik töökeskkonna ohuteguritest mõjutatud töötajad tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde.

1. veebruarist kuni aasta lõpuni kestva sihtkontrolli eesmärgiks on uurida, kuidas tööandjad korraldavad töötajate tervisekontrolli pärast majandussurutise möödumist. «Tervisekontroll aitab avastada tööga seotud haigusi juba algusjärgus, et inimesed ei töötaks ennast haigeks, mille tagajärjeks on invaliidide armee,» selgitas inspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. «Masu ajal ning vahetult selle järel hakkasid ettevõtjad tööohutuse pealt kokku hoidma. Vajalikud tervisekontrollid jäeti tegemata ning ka uute töötajate koolitamine oli puudulik.»

Tööandja on kohustatud saatma töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli kõik need töötajad, keda ohustavad müra, vibratsioon ja muud ohutegurid, samuti öötöötajad ja kuvariga töötajad. Tervisekontrolli kulud kannab tööandja.

Sihtkontrolli käigus külastavad töötervishoiu tööinspektorid  ettevõtteid nendelt tegevusaladelt, kus on enim tööga seotud haigestumisi: ehitus, igasugune töötlev tööstus nagu puidu- ja metallitöötlemine. Kontrollitakse ka ettevõtteid, kus viimase seitsme aasta jooksul on diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi või mille kohta on tööinspektor saanud vihje, et seal on probleeme tervisekontrolli korraldamisega.

«Mõned tööandjad väidavad, et inimesed ei taha minna tervisekontrolli, kuna kardavad võimaliku haiguse tõttu tööst ilma jääda,» ütles Soon. «Töökoha säilitamine on mõistagi tähtis. Ent oluline on ka see, et töö ei kahjustaks tervist, nii et inimene saaks tervena elada ja vanemas eas pensionipõlve nautida. See on igaühe enda valik, kas teha ebasobivat tööd ja minna, jalad ees, või teha sobivat tööd, pea püsti.»