Soome Helsingi ülikooli ja Soome tervisekaitseameti koostöös tehtud uuring näitas, et liiga lühike uneaeg muudab lapsed hüperaktiivseks.
Teadlased: liiga lühike uneaeg muudab lapsed hüperaktiivseks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. aprill 2009, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on viimastel aastatel laste magamisaeg märgatavalt lühenenud, kirjutab STT.
«Liiga lühike uneaeg ja unehäired tekitavad keskendumisraskusi ja impulsiivsust. Tänapäeva lapsed aga magavad üha vähem,» selgitasid uurijad.
Samas aga aitab piisav uneaeg lastel käitumishäireid ennetada.
«Liiga vähe magavatele lastele on omased nii impulsiivsus, mitmesugused käitumishäired, kuid ka tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom,» nentisid teadlased.
Uurija Juulia Paavonen tõdes, et tuleb teha lisauuringuid, kui palju laps vajaks und, et ei tekiks häireid.
Uuringus vaadeldi 7- 8-aastaseid lapsi, kes keskmiselt magasid ööpäevas alla 7,7 tunni.
Palju magavate hulka loeti need lapsed, kes magasid ööpäevas keskmiselt 9,4 tundi.
Kokku uuriti 280 Helsingis elava lapse magamisharjumusi ja uneaja pikkust.
Tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom on lapseeas algav krooniline käitumishäire, mis väljendub impulsiivsuses, võimetuses tegelda kindla asjaga otsast lõpuni.
Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab algus varases lapseeas, tavaliselt enne 5. eluaastat, halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning selle käitumise püsivus ja sõltumatus situatsioonidest.
Arvatakse, et selle sündroomi tekkes on süüdi mingi neuroloogiline protsess ehk ajus toimuvad muutused. Neid ei ole aga siiani suudetud kindlaks teha.
Umbes 30-70 protsenti hüperaktiivsetest lastest on ka täiskasvanueas hüperaktiivsuse tunnustega.