Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Inimesed surevad ka tavalisse grippi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gripi puhul on tegemist piisknakkusega, mis levib köhimisel ja aevastamisel või saastunud käte vahendusel.
Gripi puhul on tegemist piisknakkusega, mis levib köhimisel ja aevastamisel või saastunud käte vahendusel. Foto: Sille Annuk.

Tervisekaitsjad kinnitavad, et seagripp pole ohtlikum kui tavaline gripp, mis võib sõltuvalt omadustest ja arstiabi kättesaadavusest põhjustada samuti tõsiseid tüsistusi või surma.

Tervisekaitseinspektsioon gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ütles, et tavalise sesoonse gripi puhul võib suremus olla 0,1-3 protsenti haigestunutest. «See sõltub viiruse omadustest,» põhjendas ta erinevust.

«Eesti kohta statistika peaaegu puudub, meil ei ole viimastel aastatel registreeritud ühtegi gripiga seotud surmajuhtu,» sõnas Sadikova.

Seda ei saa aga öelda teiste riikide kohta. Näiteks on Sadikova sõnul Rootsis sesoonsesse grippi suremus 600-1000 inimest aastas. WHO andmetel sureb maailmas sesoonse gripi tõttu veerand kuni pool miljonit inimest aastas, teatas Reuters.

Kuna gripi tüsistused võivad olla tõsised, soovitataksegi selle vastu end vaktsineerida. Paraku ei kipu näiteks Eesti inimesed seda eriti tegema.

Miks Mehhikost alguse saanud seagrippi on lühikese aja jooksul nii palju inimesi surnud, on Sadikova sõnul praegu väga raske öelda, sest seda uuritakse. «Grippi surnud on haigestunud vaid Mehhikos, seal on väga ebaselge olukord. Praegu uuritakse, millega need surmad on seotud, kas tegu on Mehhiko mingi eripäraga,» lisas peaspetsialist.

Tagasi üles