Eestis levib nohurohu sõltuvus

Nina-kõrva-kurguarst Oliver Vaide sõnul on ninaloputamisest kujunenud tänapäeval suurem sõltuvus kui seda on olnud nohuravimitest. Foto: Corbis/Scanpix

Tallinnas Ülemiste keskuses asuva Südameapteegi juhataja Olga Gratšova kinnitusel kurdavad mõned kliendid, et nad ei suuda enam ilma nohu­spreid pihustamata nina kaudu hingata. 

«On inimesi, kes tarvitavad juba aastaid ksülometasoliini-sisaldusega rohtu,» rääkis Gratšova, kelle sõnul võib tegelikult ninaspreid kasutada järgemööda vaid ühe nädala.

Tallinnas asuva kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku arst Oliver Vaide selgitas, et nohurohtude pidevast kasutamisest võib kujuneda nii psüühiline kui ka reflektoorne sõltuvus, millega tuleb arsti juurde pöörduda.

Vaide kinnitusel ei vähenda nohurohud turset, vaid ninasisest verevarustust, mille peale läheb nina n-ö lahti. Nina jääb nohuga «kinni», kuna põletikuline limaskest eritab aineid, mis suurendavad verevarustust ninas.

Võtab aega

«Nina verevarustus muutub inimesel tavaliselt reflektoorselt ehk impulss verevarustuse muutmiseks tuleb närvisüsteemist. Ravimite kasutamisega blokeeritakse normaalne nina füsioloogia ja pärast ravimi toime möödumist võtab selle taastumine aega,» selgitas Vaide.

Pärast põletikku ja ravimi kasutamist kipub nina limaskest kuivama ja närviretseptorid limaskestas ei oska adekvaatselt verevarustust reguleerida. «Nina vajub verd täis ehk jääb uuesti kinni,» rääkis Vaide.

Vaide sõnul ei peaks säärast nohutunnet edasi ravima, vaid pöörduma arsti poole. «Enamasti on inimesel sealjuures ka haigus, mida nohutilkadega ei ole võimalik ravida, ning probleem võib ka süveneda,» selgitas arst.

Põhjustab kroonilist nohu

Kui olukorda ignoreerida ja «ravida» end edasi ninaspreiga, kuivatab see nina limaskesta. Pikaajaline ja sagedane

ksülometasoliini kasutamine võib põhjustada limaskesta paksenemist ja kroonilist nohu, millest vabanemisel ei ole enam abiks ükski rohi. Ksülometasoliini liigtarbimine võib kaasa tuua iivelduse, peavalu, oksendamise ja südamepekslemise. «Kui veresooned on ninas õrnad, siis ksülometasoliin võib tekitada ka verejooksu,» lisas Gratšova.  

Kui aga nohurohtu õigesti kasutada, kergendab see hingamist ja lisaks suureneb vedelikueritus läbi nina, mistõttu väheneb keskkõrvapõletiku tekke oht.

Niigi tundliku nina limaskesta korral võiks Gratšova sõnul kasutada hoopis looduslikke ninatilku ja salve. «Siin tuleks silmas pidada, et looduslike ravimite mõju on nõrgem, ravikuur kestab kauem.» Näiteks taimse nohuravimi Sinupreti ravikuur kestab kaks nädalat, pseudoefedriini sisaldav Sudafed leevendab nohu üldjuhul aga poole kiiremini.

«Mittelooduslikke tablette ei tohi aga kõrge vererõhu korral üldse võtta,» räägib Gratšova. Nohutablettide söömisele võib mõelda siis, kui nina on kinni.

Allergiaravimid Vaide sõnul sõltuvust ei tekita, kuid kahjuks ei leevenda paljud allergikud Vaide sõnul oma nohu õigete abivahenditega, vaid loputavad nina näiteks soolase veega, mis toob vaid ajutist leevendust.

«Kui nohuraviks kasutada konkreetselt toimivaid ravimeid ja kui kaasnevaid haigusi ei esine, ei kesta ninakinnisus üle nädala. Kui neli-viis korda aastas nädal aega kaks-kolm korda päevas nohutilkasid kasutada, pole ohtu sõltuvusse sattuda,» lubab Vaide.

Tema sõnul pole nohust tilkuvat nina aga üldse vaja ravida.