Palavikualandaja võib tuua hoopis tervisehäda

Ülemiste keskuse Südameapteegi juhataja Olga Gratšova sõnul tasub palavikualandajat võtta üle 38-kraadise palavikuga.

FOTO: Tiina Kaukvere

Valuvaigistid-palavikualandajad on saanud levinud laiatarbekaubaks, mille järele pikemalt mõtlemata haaratakse, kui selleks vähegi põhjust. Tervishoiutöötajad muretsevad, et neid leevendajaid kiputakse kuritarvitama kas teadmatusest või kärsitusest, et haigevoodist kiiresti tööle pääseda.

Tallinna perearst Külvi Peterson hoiatab, et palavikualandajate pidev neelamine võib lõppeda isegi surmaga. Kui aga ravijuhendeid järgida, aitavad palavikualandajad efektiivselt võidelda haigusega ja leevendada nõrka ja mõõdukat pea-, selja- või liigesevalu.

«Palavikualandajat tasub võtta siis, kui palavik on üle 38. Kui palavik on madalam, tasub pigem palju vedelikku juua ja puhata,» annab näpunäiteid Tallinnas Ülemiste keskuses asuva Südameapteegi juhataja Olga Gratšova. «Paljud tahavad palavikku ruttu alla suruda, et tööle saada, aga see ei ole tegelikult õige. Organism peab ise haigusega võitlema,» põhjendab Gratšova.

Tema sõnul ostetakse apteegist kõige rohkem ibuprofeeni, paratsetamooli ja atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid.

«Palaviku puhul võib kasutada neid kõiki, samuti valu korral,» kinnitab perearst Peterson. Küll aga on ravimitel eripärad, mida tasub teada.

Paratsetamoolil, mida leiab poest näiteks Panadoli, Pamoli või Efferalgani nime all, on nõrk põletikuvastane toime, kuid valuvaigistav toime on võrdväärne atsetüülsalitsüülhappe ehk aspiriiniga. Petersoni kinnitusel on täiskasvanud inimese mõistlik annus 500 milligrammi (mg) kuni neli korda päevas.

«Ravimi toime kestab reeglina neli kuni kuus tundi, siis peaks kaaluma uue doosi manustamist, aga kui palavik on piisavalt alanenud ja valu kadunud, siis pole uus annus enam alati vajalik,» selgitab Peterson.

Aspiriin võib olla ohtlik

Gratšova sõnul on paratsetamool ainus leevendaja, mida tohib ka imikule anda. Alla kahe kuu vanuste laste puhul kasutatakse paratsetamooli küünlaid. Teisest elukuust sobib paratsetamool vedelal kujul. «Kolmandast elukuust võib anda ibuprofeeni vedelal kujul kehakaalu järgi,» selgitab Gratšova.

Nimelt ärritab paratsetamool magu teistest palavikualandajatest vähem, mistõttu kasutavad seda rohkem ka vanurid ja neerupuudulikkuse all kannatavad inimesed.

Aga ka paratsetamooli tarbimisega kaasnevad omad ohud – üleannustamine võib põhjustada raske maksakahjustuse.

Kui paratsetamooli võivad tarbida ka rinnaga toitvad emad ja rasedad, siis aspiriini ehk atsetüülsalitsüülhapet neile ei soovitata. Ravim on eluohtlik nii lastele kui ka murdeealistele noorukitele, kes põevad mõnda palavikuga kulgevat viirust.

Gratšova sõnul võib lastel tekkida eluohtlik Reye’ sündroom, mis kujutab endast kesknärvisüsteemi ja maksa rasket kahjustust. «Ehkki Reye’ sündroomi esineb harva, lõpeb see sageli surmaga,» selgitab Gratšova. Sündroom kulgeb kauakestva oksendamise, ajukahjustuse ja maksakahjustusega.

Nagu paratsetamooli puhul, on ka aspiriini tavaline annus täiskasvanutele 500 mg nelja- kuni kuuetunnise vahega. «Mõlemad rohud tuleks võtta pärast sööki, või kui üldse isu pole, tuleb ravimi võtmise ajal piisavalt juua,» soovitab Peterson.

Ehkki ravimiinfo lubab aspiriini ja paratsetamooli tarbida maksimaalselt 4000 mg ööpäevas, ei tasuks seda Petersoni sõnul ilma arstiga arutamata siiski teha.

Aspiriini sagedasteks kõrvaltoimeteks on mao- ja seedetrakti häired, nagu iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu.

Ibuprofeen, mida leiab apteegist näiteks Ibumaxi, Ibustari, Ibumetini või Ibumeti nime all, põhjustab aspiriiniga võrreldes vähem seedetrakti kõrvaltoimeid. Gratšova sõnul on ibuprofeen kõige populaarsem palavikualandaja, mille maksimaalne ööpäevane annus ei tohiks mõõduka valu või palaviku korral ületada 1200 mg.

200 mg ibuprofeeni valuvaigistav toime on võrdne umbes 650 mg aspiriiniga.

Tablett võta rohke veega

«Tavapärane annus [ibuprofeeni] on olenevalt inimese vanusest ja kehakaalust kas 200 mg kolm korda päevas või 400 mg kolm korda päevas,» kinnitab Peterson.

Ka ibuprofeen võib põhjustada seedetrakti häireid, aga ka nahalööbeid või maksakahjustusi. Vere hüübimist mõjutab ibuprofeen vähem kui aspiriin.

Kerge valu korral võib nii Gratšova kui Petersoni sõnul osale inimestest abi olla ühest 200 mg ibuprofeenitabletist, mille toimeaeg kestab keskmiselt kuus tundi.

Kõige kiirema leevenduse valule toovad kõigist apteekides müüdavatest kaupadest Petersoni hinnangul pärasooleküünlad. Tableti mõju kiirus sõltub asjaoludest. «Tablett toimib kiiremini, kui sinna juurde on piisavalt joodud ja kõht pole väga täis söödud,» lisab Peterson. Veidi kiiremini toimib ka lahustuv tablett, kuna vedelikku juuakse selle juurde rohkem.

«Suukaudne ravim hakkab reeglina toimima 20–30 minuti jooksul,» hindab Peterson.

Gratšova sõnul tasub palavikualandajate-valuvaigistite puhul silmas pidada lihtsat reeglit: kui pärast kolme päeva palavikuravimite söömist pole palavik ikka alla läinud, tasub arsti juurde minna. Palavikualandajaid üle viie päeva järgemööda ilma arsti järelevalveta ta võtta ei soovita.

«Kindlasti ei tohiks palavikualandajate kõrvale tarbida veel eraldi gripiteed, kus on valuvaigisti ja palavikualandaja juba sees. Muidu saab maks topelt annuse ravimeid ja see on maksa jaoks liiga suur töö,» hoiatab Gratšova. «See koormab kogu keha, nii magu, südant, maksa kui ka neerusid, ning mõjutab vereloomet,» lisab Peterson.

Gripiteed on kompleksravimid, kus palavikualandajale lisaks on sees kas nohu- või köharohi või mõlemad. «Nende ravimite korral peaks tähelepanelikult vaatama ravimite koostist ja annuseid,» hoiatab Peterson.

«Lubatud maksimaalset annust tohib kasutada ikka väga ettevaatlikult. Koostises olev fenüülefriin ja askorbiinhape võivad anda kõrvaltoimeid, mis raskendavad vahel paranemist ja teevad enesetunde halvaks,» lisab perearst. Kõrvaltoimeteks võivad olla peavalu, iiveldus, aga ka vererõhu tõus.

Looduslikke gripiteid kibuvitsast, pärnaõiest ja kummelist võib aga hirmu tundmata tarvitada, sest need aitavad Petersoni sõnul higistada ja gripiviiruste toodetud toksiine kehast väljutada.

Populaarne

Tagasi üles