Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Patsient esitas haigla vastu miljonihagi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Operatsioonisaal.
Operatsioonisaal. Foto: Margus Ansu / Postimees

Ida-Viru keskhaigla patsient, kelle lähedased seisundi halvenemisel oma kulul Tartu ülikooli kliinikumi viisid, nõuab nüüd Ida-Viru keskhaiglalt vanas rahas miljon krooni mittevaralise kahju ning üle 23 000 krooni varalise kahju hüvitamist.

2009. aasta oktoobris tehti Raissale (nimi muudetud) Ida-Viru keskhaiglas sapipõie eemaldamise operatsioon, kuid tema seisund ei paranenud, vaid hoopis halvenes, kirjutab Põhjarannik.

Kuna naisel oli väga halb, siis soovisid patsiendi lähedased, et naine saadetaks Tartusse, aga kirurgi sõnul autot selleks polevat ning et kui nad soovivad patsienti Tartusse viia, siis on see nende, mitte arsti asi.

Järgmisel hommikul tellisidki naise lähedased oma kulul erafirmast meditsiinisõiduki ning palkasid arsti, kes teel Tartusse Raissa seisundit jälgis.

Kui naine Tartu ülikooli kliinikumi jõudis ning talle uuringud tehti, näitas kompuutertomograafi pilt, et olukord on raske, sest peensooles oli ava (meedikute keeli perforatsioon). Millal oli soolevigastus tekkinud ja kelle süül, on selles kohtuasjas üks peateemasid, sest patsiendi advokaadid väidavad, et vigastus tekkis juba Ida-Viru keskhaiglas, ent haigla esindajad väidavad, et see võis juhtuda ka haige transportimise ajal.

Kui Raissa Tartusse toodi, leidsid sealsed meedikud, et naisele tuleb teha erakorraline lõikus. Operatsioon õnnestus ning naine hakkas paranema.

Selles asjas on oma seisukoha andnud ka sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ravikvaliteedi komisjon, kes leidis, et juhtumis oli põhiprobleemiks suhtlemine. Komisjon arvas, et Ida-Viru keskhaigla kirurg oleks pidanud patsiendi ja tema lähedastega rohkem suhtlema, ning tegi haigla juhtkonnale ettepaneku kaaluda arsti sobivust kirurgiaosakonna juhi kohale ja suunata ta täienduskoolitusele. Praegu see kirurg enam osakonnajuhataja pole.

Ida-Viru keskhaiglat esindav vandeadvokaat Raul Ainla ütles Põhjarannikule, et haigla patsiendi hagi ei tunnista, kuna hageja raviarsti tegevus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ning raviviga ei esinenud.

Pikemalt loe võimaliku ravivea kohta Põhjarannikust.

Tagasi üles