Terviseametile teadaolevatel andmetel suri jaanuaris gripi tõttu kaks inimest vanuses 53 ja 68 eluaastat. Jaanuari viimasel nädalal kasvas haigestumiste arv ligi poole võrra.
Jaanuaris suri Eestis gripi tõttu vähemalt kaks inimest
28.01- 3.02 jätkus terviseameti teatel grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasv ning arstide poole pöördus kokku 8521 inimest, tõus nädal varasemaga võrreldes 41 protsenti.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 636. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Jõgeva-, Rapla-, Võru- ja Läänemaal.
Eelmisel nädalal said laboratoorse kinnituse 135 gripiviirust, neist 62 olid A- ja 73 B- gripiviirust.
Raskekujulised gripijuhud
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 20 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 93 patsienti, neist 29 vanusrühmas 0-4, 20 patsienti vanusrühmas 5-14; 30-vanusrühmas 15- 64 ning 14 -vanemaealiste vanusrühmas.
Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Pärnu Haigla andmetel.
Kahe haigla andmetel vajas alates novembrist gripi tõttu intensiivravi kokku 12 inimest vanuses 1 – 84 eluaastat, neist riskirühmadesse kuulusid 10 inimest. Peamiseks riskiteguriks olid südame-veresoonkonnahaigused.
Terviseametile teadaolevatel andmetel suri jaanuaris gripi tõttu kaks inimest vanuses 53 ja 68 eluaastat. Mõlemad kuulusid riskirühma.
Gripp on raske ja tõsine haigus. Seepärast soovitab terviseamet gripilaadsete haigusnähtude või isegi ainult mõne haigustunnuse nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.