/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/02/07/1559562t1h8f15.jpg)
Ravimiameti kinnitusel saab inimene ise teatada ravimi kõrvaltoimest, seda saab teha nii veebis kui ka apteegis.
Patsient saab ise teatada ravimi kõrvaltoimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Patsient võib teatada kõrvaltoimest ka ise ravimiametile, vorm on meie kodulehel olemas,» rääkis ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla. Ta lisas, et samas on info, mida kõrvaltoime hindamiseks vajatakse mahukas.
«Mida rohkem infot kaasutavate haiguste jms kohta, seda parem on hinnata seost reaktsiooni ja ravimi vahel,» selgitas ta. Tõsiste kõrvaltoimete puhul soovib amet alati saada arsti kinnitust. «Seega patsient võib meile ise teatada, kuid soovime ka arsti andmeid ja patsiendi nõusolekut arstiga ühendust võtta. Vastasel juhul ei saa juhtu täiel määral hinnata ning puudub kindlustunne, et see on tegelik teatis, mitte pahatahtlik väljamõeldis,» rõhutas Uusküla.
Ta lisas, et seose/tõsiduse hindamiseks ei piisa ka anonüümsest teatisest. Alati võetakse patsiendiga ühendust ja kui ühendust ei saa, siis ei saa teatist ka aktsepteerida.
Lisaks on patsiendi andmed Uusküla sõnul vajalikud nõustamiseks, eriti kui teatisel on kirjas, et arsti poole ei pöördunud seoses kõrvaltoimega, kuid kasutatav ravim oli retseptiravim.
«Patsient võib teatise täita ka apteekri abiga apteegis, kuid see jääb siiski meditsiinilise kinnituseta patsiendi teatiseks - vajame ikkagi arsti andmeid,» rääkis ametnik.
Ravimiameti teatel on patsientide poolt esitatud teatiste arv on kasvanud, kuid eelmisel aastal moodustasid need alla 10 protsendi kõigist teatistest.